Benelux

Benelux on Belgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburgi (Luxembourg) vaheline poliitilis-majanduslik liit (ingl. Benelux Economic Union, BENELUX). Liidu peakorter asub Hollandi linnas Haagis. Ühenduse nimi on moodustatud kolme riigi nime algustähtedest. Nime Benelux kasutatakse tänapäeval peamiselt pidades silmas vastavate maade kultuurilist, majanduslikku ja geograafilist ühtekuuluvust.

Beneluxi maade rahvaarv on kokku umbes 29,1 miljonit ja rahvastiku tihedus 380 inimest/km². Need maad hõlmavad 74 640 km² suuruse maa-ala. Beneluxi maade ametlikud keeled on hollandi ja prantsuse keel.

Riikidevahelise koostöö pioneer

Beneluxi majandusliidu kehtimise küsimust tuleb käsitleda kahest aspektist. Esimene taoline liit asutati 25. juuli 1921 lepinguga Belgia ja Luksemburgi vahel. Tollane majandusliit (hol.k.Belgisch-Luxemburgse Economische Unie, pr.k. Union économique belgo-luxembourgeoise, BLEU või UEBL ) sõlmiti kehtivusega 50 aastat. Nähti ette, et leping võib automaatselt pikeneda 10 aasta võrra. BLEU leping lõppes 1971. aastal. Seda pikendati automaatselt 1972, 1982 ja 1992. 18. detsembril 2002 kirjutasid Holland ja Luksemburg pluss veel kolm Belgia regiooni alla uuele konventsioonile seni kehtinud põhimõtetel.

Benelux kolmeliikmelises koosseisus hakkas formeeruma veel kui Teine maailmasõda käis. Moodustati valuutaliit kuhu kaasati ka Holland. 5. septembril 1944 kirjutasid kolm riiki Londonis alla tollikonventsioonile. Kehtivusega samuti 50 aastat ning pikendamise võimalusega 10 aasta kaupa. Tolliliidu^[1] asutamise põhimõtted jõustusid 29. oktoobril 1947 ja Beneluxi Majandusliit alustas sisulist tegevust 1. jaanuaril 1948. Pikendamislepingule kirjutati alla 17. juuni 2008 ja see jõustus 1.jaanuaril 2010. Konstruktiivseid põhimõttelisi erinevusi kahe Beneluxi maade koosluste vahel sõlmitud lepingus on vaid niipalju, et esimeses lepingus osaleb Belgia poolt vähe regioone.

Londoni tollikonventsioon kujutas endast esimest Euroopa integratsiooni ja riikidevahelise sisulise majanduskoostöö organisatsiooni. 1953–56. aastatel peeti läbirääkimisi majandusliidu loomiseks, sõlmiti palkade ühtlustamise, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ning ühtse põllumajanduspoliitika kohta käivad kokkulepped. Määrati kindlaks ka ühesugune suhtumine ja tariifid kaubavahetuseks kolmandate riikidega. Majandusliidu loomise leping kirjutati Belgia, Hollandi ja Luksemburgi valitsuste volitatud isikute poolt alla 3. veebruaril 1958 Hollandi pealinnas Haagis. Majandusliit hakkas praktiliselt funktsioneerima 1. novembril 1960, kui tollitariifid olid ühtlustatud ja omavahelises kaubavahetuses kehtinud koguselised kitsendused likvideeritud.

Beneluxi maade konverents Haagis 1949

Beneluxi struktuur

Kolme Beneluxi maa vahel on sõlmitud paljusid valdkondi puudutavaid leppeid.^[2] Beneluxi parlament asutati 1955. aastal. See koosneb 21 Hollandi, 21 Belgia ja 7 Luksemburgi parlamendi liikmest. Kõrgeim tegevust korraldav organ on Ministrite Nõukogu, mis koguneb 4 korda aastas arutama üles kerkinud küsimusi vastavalt teemale kas välis-, rahandus-, põllumajandus- või majandusministrite tasemel. Resolutsioonid võetakse vastu ühehäälselt. Erapooletuks jäämist ei loeta vastuhääleks. Jooksvat tööd korraldab Nõukogu, kuhu kuuluvad iga riigi esindajad. Sõlmküsimustega tegelemiseks on loodud 8 Komiteed, mille volitatud isikud kuuluvad samuti Nõukogusse. Nõukogu juures tegutseb 11 erikomiteed. Majandusliidu institutsioonide tööd teenindab ja koordineerib Peasekretariaat, mida juhib Ministrite Nõukogu poolt ametisse määratud peasekretär. Tegutseb ka parlamentidevaheline Konsultatiivnõukogu ning 6-liikmeline Tribunal, mille ülesanne on liikmesriikide vaheliste üldiste tüliküsimuste lahendamine. 1974 asutatud Kohus hoolitseb Beneluxi Majandusliitu kuuluvate riikide kodanike õiguskaitse eest ja esindab organisatsiooni kohtuprotsessidel.

Eeskuju Euroopa integratsioonile

Beneluxi maad osalesid koos Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaaliaga ühtlasi läbirääkimistel Euroopa Majandusühenduse (European Economic Community, EEC) moodustamiseks ning kirjutasid märtsis 1957 alla vastavale Rooma lepingule olles seega EEC asutajaliikmed. Alates 1958. aastast kui Euroopa Majandusühenduse (praeguse nimetusega Euroopa Liit) tegevus käivitus, sulasid sellega majanduslikus mõttes kokku. Sellele vaatamata jätkasid oma kitsast koostööd ning kooskõlastavad jätkuvalt omavahel ka praeguse Euroopa Liidu raames esile kerkivaid põhimõttelisi ja organisatsioonilisi küsimusi. Beneluxi maad soovisid oma majandusliit säilimist ja tegutsemist paralleelselt Euroopa Majandusühendusega põhjusel, et neil oleks garantii Euroopa integratsiooni arendamise vastuolude ilmnemisel ning võialus arendada tihedat regionaalset koostööd.

Beneluxi Majandusliit on olnud teatud mõttes katsebaasiks üldisele Euroopa integratsioonile, mis oma loomisel seadis Beneluxi eeskujul edasise tegutsemise eesmärgiks nii tolli- kui ka majandusliidu, mis teatavasti on saavutatud. Beneluxi Majandusliidu kogemusi arvestades loodi ka Euroopa Söe- ja Teraseühendus (European Coal and Steel Community, ECSC) ning Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM).

Vaata ka

Põhjamaade Nõukogu

Viited

↑ Revue de l'Institut International de Statistique (1947). 15. köide, nr 1/4, lk 43.
↑ "Benelux in a nutshell" (inglise). General Secretariat of the Benelux. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2008. Vaadatud 3.02.2008.

Välislingid

Beneluxi Majandusliit (hollandi, prantsuse)
Beneluxi parlament
Beneluxi kohus
Beneluxi intellektuaalse omandi amet

[1] Revue de l'Institut International de Statistique (1947). 15. köide, nr 1/4, lk 43.

[benelux-nutshell-2] "Benelux in a nutshell" (inglise). General Secretariat of the Benelux. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2008. Vaadatud 3.02.2008.

[1]

[2]