Euroopa meediavabaduse määrus

Vaba meedia on iga demokraatia alussammas ja elujõulise turumajanduse eeltingimus. Üleilmses võrdluses võib Euroopa Liitu endiselt pidada vaba meedia kantsiks, mille demokraatia on teistele eeskujuks. Samal ajal võib aga täheldada muret tekitavaid suundumusi. Seepärast on komisjon lisaks teenuste vaba liikumise edendamisele võtnud mitu meedet, et kaitsta meediavabadust ja meedia mitmekesisust, tuginedes varasemale tööle. Kõige olulisem meede on Euroopa meediavabaduse määrus, mis jõustus 7. mail 2024. Uusi norme hakatakse täielikult kohaldama alates 8. augustist 2025.

Euroopa meediavabaduse määrusega kehtestatakse ELis uus reeglistik meedia mitmekesisuse ja sõltumatuse kaitseks. Sellega tagatakse, et nii avalik kui ka erameedia saab ELi siseturul hõlpsamini piiriüleselt tegutseda ilma tarbetu surveta ja võttes arvesse digipööret meediaruumis.

Euroopa meediavabaduse määruse eesmärgid on muu hulgas järgmised:

• kaitsta toimetuste sõltumatust;
• kaitsta ajakirjandusallikaid, muu hulgas nuhkvara kasutamise eest;
• tagada avalik-õigusliku meedia sõltumatu toimimine;
• suurendada meediaomandi läbipaistvust;
• kaitsta meediat selle eest, et väga suured digiplatvormid ei eemaldaks põhjendamatult meediasisu;
• kehtestada õigus kohandada meediapakkumisi seadmetes ja liidestes;
• tagada läbipaistvus riikliku reklaami jaotamisel meediateenuse osutajate ja digiplatvormide vahel;
• kindlustada, et liikmesriigid hindavad meediaturu kontsentratsiooni mõju meedia mitmekesisusele ja toimetuste sõltumatusele;
• muuta meediateenuse osutajate ja reklaamijate kasutajaskonna mõõtmine läbipaistvamaks.

Luuakse uus sõltumatu Euroopa meediateenuste nõukoda, mis koosneb riiklike meediaasutuste või -organite esindajatest ja mida abistab komisjoni sekretariaat. Nõukoda alustab tegevust 2025. aasta veebruaris. Nõukoda edendab muu hulgas ELi meediaõiguse raamistiku tulemuslikku ja järjepidevat kohaldamist. Nõukoda asendab audiovisuaalmeedia teenuste Euroopa regulaatorasutuste rühma (ERGA), mis loodi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga.

EL toetab meediavabadust ja meedia mitmekesisust mitmel viisil, näiteks järgmiselt:

• toetab pressi- ja meedianõukodasid, et tugevdada ühtlustunud meediakeskkonnas nende positsiooni (eelarve 0,9 miljonit eurot);
• rakendab meediaomandi järelevalve süsteemi, et pidada meediaomandi kohta riigipõhist andmebaasi (eelarve: 0,5 miljonit eurot)
• pakub innovatsioonitoetusi kohalikule ja piirkondlikule meediale ning toetab nende mitmekesisust (eelarve 2 miljonit eurot);
• käitab kiirreageerimismehhanismi praktilise abi andmiseks ohus olevatele ajakirjanikele (eelarve 3,1 miljonit eurot);
• teeb meedia mitmekesisuse seiret, et teha kindlaks meedia mitmekesisust ähvardada võivaid ohte (eelarve 1,1 miljonit eurot);
• toetab programmi „Loov Euroopa“ ajakirjanduspartnerluste raames vahendite ümberjagamist demokraatia seisukohast eriti olulistele meediasektoritele, näiteks kohalikule ja uurivale ajakirjandusele ning üldhuvi pakkuvale ja kogukonnameediale (eelarve 5 miljonit eurot);
• loob meediavabaduse keskuse, et toetada ELis juba tegutsevat väljakujunenud sõltumatut Vene ja Valgevene meediat (2,9 miljonit eurot);
• korraldab Euroopa ajakirjanduse ning meedia- ja infopädevuse festivali (Eelarve: 0,8 miljonit eurot)