Mine sisu juurde

Nikol'sk

Vikipedii-späi
Nikol'sk
Никольск
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Venäma
Eläjiden lugu (2023) 7,607 ristitud
Pind 17,18 km²
Nikol'sk Никольск
Pämez' Natal'ja Ščukina
(viluku 2024—)
Telefonkod +7−81 754-xx-xxx
Avtokod 35
Aigvö UTC+3 (MSK+0)


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Nikol'sk (ven.: Нико́льск) om Venäman lidn Vologdan agjan suvipäivlaskmas. Se om Nikol'skan ümbrikon administrativižeks keskuseks.

Eländpunktan aluz om pandud 15. voz'sadal kuti Nikol'skii-pagast vai slabad (ven.: Никольский погост vai слобода) da sen valdmad torguindtel Volgan basseinan Vetlug-jogespäi pohjoižhe. Nikol'skoje-külä sai makundan lidnan statusad vl 1780.

Nikol'skan ižandusen päsarakod oma sömtegimišt (maidkombinat, söndtavaroiden kombinat), mecan ümbriradmine (äi mecpilindan edheotandoid).

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan sijaduz rajonan territorijal (nüg. ümbrik) vn 2021 kartal (küläkundoiden röunad vspäi 2018)

Lidn sijadase ümbrikon keskuzpalas, Jug-jogen molembil randoil (Pohjoižen Dvinan bassein), 140 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Nikol'skan keskuzpala seižub jogen känmas oiktal randal.

Matkad Vologdhasai om 315 km päivlaskmha orhal vai 410 km avtotedme. Lähembaižed lidnad oma Šarj (Kostroman agj) 130 km suvhe orhal vai 145 km avtotedme, Tot'm 160 km päivlaskmha-lodeheze orhal vai 205 km avtotedme i Sur' Ustüg 145 km pohjoižhe orhal vai 165 km avtotedme.

Klimat om ven kontinentaline. Voden keskmäine lämuz om +3,0 C°, kezakun-elokun +15,2..+18,2 C°, tal'vkun-uhokun −9,3..−12,2 C°, viluku oleleb kaikiš vilumb. Ekstremumad oma −45,1 C° (viluku) i +36,4 C° (eloku). Kezaaigan minimum om −1,4 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +7,5 C° (tal'vku). Ei voi panda halad heinkus. Paneb sadegid 653 mm vodes, enamba kezakus-elokus (77..85 mm kus), vähemba uhokus-keväz'kus (32..34 mm kus).

Nikol'sk oli lidnankundan (municipaline «Nikol'sk-lidn»-ühtnik) üks'jäižeks eländpunktaks. Lidnankundan pind oli 17,18 nellikkilometrad. Om kätud ümbrikon territorialižeks ohjanduzkundaks vn 2023 kezakuspäi. Nikol'sk oli ümbärtud Krasnopolänskoje-küläkundan territorijal i oli sen-ki administrativižeks keskuseks.

Lidnankundan tobmuden pämez' oli sen Nevondkundan ezimez'. Jurii Men'šikov radoi sen jäl'gmäižen ezimehen vn 2018 redukuspäi. Lidnankundan edeline pämez' oli Svetlana Titova vspäi 2012. Lidnan Administracijan jäl'gmäine pämez' oli Valentina Badanina vn 2018 redukuspäi.

Vn 2002 Venäman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 8 649 ristitud, vn 2010 — 8 511 ristitud, vn 2021 — 7 661 ristitud, ümbrikon ristitišton kaks' videndest. Kaik 8 026 eläjad oli lidnas vl 2017. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 9 200 ristitud vozil 1996−2001.

Rahvahad (enamba 0,4 % vl 2021): venälaižed — 95,6 %, toižed rahvahad — 1,4 %, rahvahuden ozutandata — 3,0 %.

Ortodoksižen hristanuskondan koume pühäpertid[1] oma saudud lidnas: Sreten'jen päjumalanpert' (1790−1882) i Jumalanmaman Kazanin jumalaižen jumalanpert' (20. voz'sadan augotišespäi), mugažo ph. Mikulai-čudonsädajan časoun' vspäi 2008. Endevanhas puižes pertištos om čomitesid, se märičeb lidnan istorišt irdnägud mugažo.

Lapsiden opendusen aluzkundad oma kuz' nimitadud i nomeruidud päivkodid (nomer 2..5, 8, 9), kaks' keskškolad (nomer 1 i 2), ližaopendusen keskuz, čomamahtoiden škol, lapsiden da norišton sportškol. Tot'man politehnižen kolledžan filial om lidnan professionaližen opendusen aluzkundaks.

  1. Nikol'skan pühäpertid sobory.ru-saital. (ven.)



Vologdan agjan lidnad
Babajevo | Belozersk | Čerepovec | Gräzovec | Harovsk | Kadnikov | Kirillov | Krasavino | Nikol'sk | Sokol | Sur' Ustüg | Tot'm | Ustüžn | Vitegr | Vologd