Havonavardiji nizomī
Havonavardiji nizomī (forsī: هوانوردی نظامی), aviatsijai harbī — hamai nav'hoi havonavardī, ki baroi içroi vazifahoi nizomī ta'jin şudaand.
Sohahoi asosiji havonavardiji nizomī
[viroiş | edit source]Quvvahoi harbiji havoī (QHH), aviatsijai Floti harbiji bahrī (FHB) va aviatsijai Qūşuni mudofia az huçumi havoī. Aviatsijai Floti harbiji bahrī jake az nav'hoi asosī va (manjovrnoktarin)-i quvvahoi FHB buda, baroi içroi vazifahoi çangī dar arsai muhoribahoi bahrī ta'jin şudaast Vaj vazifai xudro mustaqilona jo jakçoja bo dig. quvvahoi flot, aviatsijai durparvoz jo frontī va aviatsijai Qūşuni mudofia az huçumi havoī içro mekunad. Aviatsijai FHB az aviatsijai raketaandoz, ziddizavraq, razvedkavī va ƣajra taşkil mejobad. Aviatsijai Qūşuni mudofia az huçumi havoī jake az nav'hoi asosī va manjovrnoktarini Qūşunhoi mudofia az huçumi havoist Vaj az aviatsijai qirkunanda va qismhoi aviatsijai far'ī iborat ast. Vazifai aviatsijai qirkunanda (AQ) mustaqilona jo jakçoja bo quvvaju vositahoi Qūşuni mudofia az huçumi havoī va aviatsijai qirkunandai QHH dar havo nobud kardani vositahoi huçumi havoī: samoljotho, raketahoi qanotdor, aerostat va ƣajra meboşad. Muhimtarin xususijathoi çangiji aviatsijai qūşuni: manjovrnokī, aslihai puriqtidor, lajoqati hameşa va dar har şaroiti obu havo, dar masofai az ob'ekti mudofia dur nobud kardani nişonhoi havoī. Tarzi asosiji amali çangiji aviatsijai qūşuni peşgirī kardani nişonhoi havoī meboşad. Dar mavridhoi alohida usuli çustuçū va darjofti nişon ham istifoda meşavad.
Quvvahoi harbiji havoī
[viroiş | edit source]Jak nav'i quvvahoi musallahand, ki mavridi içroi vazifahoi operativiju (favriju) strategī baroi mustaqilona jo jakçoja bo digar nav'hoi quvvahoi musallah amal kardan ta'jin şudaand. Quvvahoi harbiji havoī baroi zarba zadan ba qūşunhoi aviatsionī, raketī, xuşkigardu bahriji duşman, vajron kardani muhimtarin ob'ekthoi harbiji aqibgohi on, jorī rasondan ba amalijoti qūşunhoi xuşkigard va FHB, razvedkai havoī, kaşondani desanti havoī va jaroqu aslihai on, ta'minoti manjovri qūşunho va ƣajra imkonijat dorand. Xususijathoi asosiji quvvahoi harbiji havoī cun namudi quvvahoi musallah manjovrnokiji baland, doirai vasei amalijot, lajoqati favran taƣjir dodani samt va ob'ekti zarba, imkonijati zarbazaniji nogahonī ba aqibgohi dur, ob'ekthoi xurdu kaloni sokinu mutaharriki duşman meboşand.
Quvvahoi harbiji havoiji Toçikiston
[viroiş | edit source]Quvvahoi harbiji havoi Toçikiston Az aviatsijai çangī va harbiji naqlijotī iborat buda, bo samoljothoi bombaandozi frontī va qirkunanda, samoljothoi harbiji naqlijotī va vertoljotho musallah ast.
Quvvahoi harbiji havoi davlathoi peşrafta
[viroiş | edit source]Quvvahoi harbiji havoī davlathoi peşraftai dunjo az çumlai (ŞMA, Rossija, Xitoj, Fransija va ƣajra) az aviatsijai strategī, taktikī, harbiji naqlijotī va aviatsijai Qūşuni mudofia az huçumi havoīiborat meboşad.
Ittihodijahoi raketahoi ballistikiji bajniqit'avī va vositahoi harbiji kajhonī niz doxil meşavand. Aviatsijai bombaandoz ba ob'ekthoi rūjizaminī jo bahriji duşman bo bombaju raketaho zarba mezanad. Muvofiqi ta'jinot va sifathoi parvoziju taktikiji samoljotho aviatsijai bombaandoz ba durparvoz (strategī) va frontīçudo meşavad. Quvvahoi harbiji havoi Rossija samoljothoi qirkunandai MiG-29, MiG-31, Su-27, Su-57,bombaandozi durparvozi Tu-22M3, bombaandozi strategiji Tu-160, dar aviatsijai ŞMA samoljothoi qirkunandai F-16 "Fajting-Falkon", «Stels», «Fantom», E-3, vertoljothoi «Sarkbajt», NS-2 «Drejks-Daks», dar Britanijai Kabir samoljothoi qirkunandai «Tornado», «Xarrier», dar Fransija samoljoti qirkunandai «Miraƶ-4000» rūji kor omadaand.
Havonavardiji nizomiji tarobarī
[viroiş | edit source]Bo maqsadi kaşondani desanti havoī, silohu muhimot, sūzişvorī, ozuqa va dig. taçhizoti çangī, incunin baroi ta'mini manjovri qūşunho xidmat mekunad. Samoljothoi harbiji naqlijotīqūşun, texnikai vaznini çangī, az çumla raketaju tankho, dastgohhoi artilleriji xudgard va ƣajraro ba masofahoi dur kaşonda metavonand. Dar marhilai hozira mavqei aviatsijai harbiji naqlijotī beş az peş afzuda istodaast. Bo aslihai jadroī musallah gardidani Quvvahoi harbiji havoī boisi taƣjiroti kulliji şaklu usulhoi istifodai çangiji on gardid. Barobari in takomuli texnikai aviatsija ham idoma mejobad.
Havonavardiji qirkunanda
[viroiş | edit source]Dar aviatsijai qirkunanda samoljothoi favqussado, ki bo raketahoi idoraşavanda musallahand, istifoda meşavand, aviatsijai durparvoz bo samoljothoi navi turboreaktivī va turbovintī ta'min gardidaast, imkonijati çangiji QHH va qudrati zarbai onho nihojat baland şud. Solhoi oxir dar quvvahoi mussalahi kişvarhoi xoriçī namudhoi navi samoljotu vertoljot mavridi istifoda qaror giriftand.
Ezoh
[viroiş | edit source]Sarcaşma
[viroiş | edit source]- Aviatsijai harbī // A — Asos. — D. : SIEMT, 2011. — (Ensiklopedijai Milliji Toçik : [taxm. 25 ç.] / sarmuharrir A. Qurbonov ; 2011—2023, ç. 1). — ISBN 978-99947-33-45-3.