Veresuhkru tasemel on tervise hoidmisel ja organismi toimimises väga tähtis roll. Vere glükoosisisalduse jälgimine on vältimatu diabeetikutele, sest see aitab ära hoida tüsistusi, kuid tegelikult peaksid sellel näitajal silma peal hoidma ka terved inimesed.
Kas sina tead, missugune on normaalne, kõrge ja madal veresuhkru tase, millised tegurid mõjutavad veresuhkru kõikumist ja miks on vaja vältida nn Ameerika mägesid ehk veresuhkru taseme suurt kõikumist?
Ka terve inimene peab oma veresuhkru taset kontrollima
Oma veresuhkru näitajatel peaksid hoolikalt silma peal hoidma eelkõige ülekaalulised, keskealised ja vanemad. Seda seetõttu, et liigne kaal ja vanus on 2. tüüpi suhkurtõve tekke riskifaktorid. Üldine soovitus on aga, et ka täiesti terved inimesed võiksid vahetevahel veresuhkru näitu kontrollida. Suhkurtõbi nimelt on n-ö hiiliva algusega haigus ega anna endast kohe “suure pauguga” märku.
Missugune on normaalne veresuhkru tase?
Normaalne veresuhkru tase
- Tühja kõhuga: < 6 mmol/l
- 2 tundi pärast sööki: < 7,8 mmol/l
Kõrge veresuhkur ehk hüperglükeemia
- Veresuhkru pidevat taset üle 7 mmol/l peetakse diabeetiliseks.
- Kergelt hüperglükeemiliseks peetakse seda, kui veresuhkur on pidevalt vahemikus 5,6–7 mmol.
- Hüperglükeemiaks ehk liiga kõrgeks veresuhkruks peetakse veresuhkru taset üle 11,1 mmol/l (võib varieeruda olenevalt inimesest).
Liiga madal veresuhkru tase ehk hüpoglükeemia
- Hüpoglükeemia korral on vere glükoosisisaldus liiga madal – see tekitab šoki ja organism ei suuda korralikult toimida.
- Diabeetiku tervisele ohtliku hüpoglükeemia (HG) sümptomid ilmnevad üldjuhul siis, kui vere glükoosisisaldus on 2,8–3,9 mmol/l.
Teatud kõikumine on normaalne
Kui glükomeeter või vereanalüüs näitavad “liiga suurt numbrit”, ei maksa kohe heituda ja endal diabeeti diagnoosida. On normaalne, et veresuhkru tase päeva kestel natuke kõigub. Seda mõjutavad näiteks söömine, füüsiline aktiivsus, mõned ravimid, üldine tervis (veresuhkru taset tõstab näiteks põletik organismis) ning ka liigne stress.
Veresuhkrut peab alati mõõtma tühja kõhuga – nii saab kõige õigema näidu. Enne analüüsi võetud kerge eine või trenn võivad tulemuseks anda normist kõrgema näidu – see on igati normaalne ega tähenda sugugi terviseprobleemi. Kui analüüs on aga tehtud hommikul söömata-joomata ja see on paar korda järjest olnud normist kõrgem, tuleks kindlasti konsulteerida arstiga.
“Ameerika mäed” pole head
Seda, kui veresuhkru tase tõuseb ja langeb järsult väljaspool optimaalseid vahemikke, nimetatakse mõnikord veresuhkru taseme “Ameerika mägedeks”. Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui söögikordade vahele jääb liiga pikk aeg, veresuhkur langeb väga madalale ja seejärel, pärast sööki tõuseb järsult kõrgele. Ega asjata öelda, et nälg võtab silmanägemise – kui vere glükoosisisaldus on liialt madal, võib silme eest tõepoolest virvendama hakata. Samuti võivad tekkida meeleoluhäired (ärrituvus, n-ö ajuudu), kehv enesetunne, väsimus, keskendumisvõime kaotus. Organismile ei ole selline pidev kõikumine sugugi hea, seega tuleks liigset ja liiga sagedast veresuhkru kõikumist kindlasti vältida.
Toitumist, treeningut ja muid vere glükoosisisaldust mõjutavaid tegureid silmas pidades saab organismi veresuhkru taset hallata üsna tõhusalt ja parandada oma üldist heaolu. Laialt on teada, et veresuhkrut aitab normis hoida tervislik toitumine. Kuid on veel mõningad asjad, mida silmas pidada, et veresuhkru taset hoida. Üldised soovitused on järgmised.
- Pea kinni regulaarsetest söögiaegadest. Ära jäta söögikordi vahele, ära pea dieeti ega paastu.
- Joo piisavalt vett.
- Hoia kehakaal tervislikuna.
- Ole füüsiliselt aktiivne (soovitatav on teha nädalas vähemalt 150 minutit mõõdukat kuni intensiivset trenni).
- Pea kinni unerežiimist ja maga igal ööl piisavalt.
Oma veresuhkru taseme mõistmine ja juhtimine on üldise tervise säilitamiseks ja võimalikult kaua tervena elamiseks ülioluline. Seda eriti neil, kelle diabeeti haigestumise risk on suur või kellel juba on diabeet.
