Mati Nõmmiste on Grant Thornton Balticu juht firma algusest alates. Ta panustas aastakümneid Audiitorkogu juhatuses toimetades audiitortegevuse arendamisse ning 2015. aastal tunnustas president Toomas Hendrik Ilves teda selle eest Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Möödunud aastal tänas ka Audiitorkogu Matit silmapaistva panuse eest kutse arendamisel.

Audiitorkogu juhatuses töötatud aastate jooksul jõudis Mati oma panuse anda muu hulgas nii asepresidendina kui presidendi kohusetäitjana, kuid presidendiks mees kandideerida ei soovinud, sest kahe asjaga ei jõua täie pühendumusega tegeleda. Mati otsustas rohkem panustada oma firma arengusse ja eestvedamisse. Sellega on ta suurepäraselt hakkama saanud, kuivõrd tänaseks on Grant Thornton üks suuremaid audiitorettevõtjaid Eestis.

Rimessi kujunemisest kohalikuks edulooks

Mati otsustas pärast Tallinnas keskkooli lõpetamist minna edasi õppima Tartu Ülikooli majandusteaduskonda, kus ta lõpetas kaubandusliku raamatupidamise eriala. Pärast ülikooli lõpetamist tuli tal aga minna Nõukogude armeesse ohvitseriks ning ta saadeti aega teenima Burjaatiasse, Baikali taha, kus ta sai töötada oma erialal, raamatupidajana. “Kuigi see raamatupidamine oli seal nagu oli. Mitte kahekordse kirjendamise, vaid ühekordse kirjendamise põhimõttega, väga lihtsustatud variant,” meenutab Mati sõjaväekogemust.

Pärast sõjaväge alustas mees tööd ETKVL-is (Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit) ehk praeguses Coopis. Seal oli tööstuskoondis, mis kureeris kõikide tootmisettevõtete raamatupidamist, mis olid Eesti kooperatiivisüsteemis. ETKVL-ist liikus Mati mõneks aastaks Rakiste Katsetehas Pioneeri pearaamatupidajaks, kuid läks ETKVL-i tagasi, sest ca 1000 töötajaga põllumajanduslik koondis “Agro” raamatupidamise kollektiiv vajas juhti.

Kui 90ndate alguses tulid majanduses keerulised ajad ja suurtes kasvuhoonetes lillekasvatus vajas olulisi investeeringuid süsteemi toimimiseks, siis hakkas Mati mõte liikuma audiitortegevusse suundumisele. Firma asutati koos Eva Veinbergiga 1992. aasta märtsis ning ettevõtte nimeks sai Rimess, mis tähendab maksevekslit. Sama aasta oktoobris hakati ettevõttele aga tõsisemalt elu sisse puhuma ja detsembris said nad vandeaudiitori kutse.

Mehe eesmärk oli algusest peale liituda rahvusvahelise võrgustikuga, aga tõsisemalt hakati selles suunas liikuma 1994. aastast. Kogu vestlust Matiga ilmestavad meenutused, mille toimumisaega oskab Mati hetkega öelda vähemalt kuu täpsusega. Nii meenutab ta, et kui 1994. aastal hakkas ettevõte rahvusvahelise võrgustikuga liitumise suunas töötama, siis 1995. aasta mais oli rahvusvaheline konverents Kopenhaagenis, kus tehti kokkulepe, et Rimess hakkab Moores Rowland Internationali korrespondentliikmeks. Tänaseks võib öelda, et Rimess kujunes kohalikuks edulooks.

Samal aastal sai Matist ka Audiitorkogu juhatuse liige ning juhtorganis oli ta kokku ligi 25 aastat. Silmapaistvamateks õnnestumisteks peab Mati lühikesest kohalikust standardist rahvusvaheliste standarditeni jõudmist ning audiitortegevuse esimest seadust. “90ndatel erinesid arusaamad auditist tegijate vahel väga suurelt, kuid nüüd on kvaliteet tõusnud ühtlaselt kõrgele tasemele. Õnnestumised on ka 2010. aasta audiitortegevuse seadus ja kogu kvaliteedikontrolli süsteem. Üksinda ei ole ma aga midagi teinud – need on kõik kollektiivsed pingutused, me tegime seda ühiselt,” sõnab mees.

Mati Nõmmiste pälvis 20. oktoobril 2022. aastal Audiitorkogu teenetemärgi aastatepikkuse silmapaistva panuse eest Eesti audiitortegevuse edendamisel, sealhulgas Audiitorkogu tegevuse juhtimisel – Nõmmiste on olnud nii Audiitorkogu juhatuse liige, asepresident kui ka presidendi kohusetäitja.

“Minul on seda suhteliselt raske öelda, kui suur edulugu me oleme,” sõnab Mati ja jätkab, “kuid eks meie edu on kombinatsioon plaanist, sihikindlast tegevusest, headest kolleegidest, õnnelikest juhustest, ebaõnnelike juhuste vältimisest. Seda on kaunis keeruline üksipulgi välja tuua, miks mingid asjad õnnestuvad ja miks teised asjad ei õnnestu.”

Grant Thorntoni ja audiitortegevuse tulevikust

Grant Thorntonist rääkides on pikaaegse juhi eesmärk olla oma valdkonna parimate nõustajate hulgas, mis eeldab kasvu, arengut, koolitusi, uusi kolleege ja neile huvitavat tööpõldu. Mati on ka ise hinnatud lektor, kuid viimasel ajal on ta koolitusi vähem teinud. “Ma koolitan, sest esiteks mulle meeldib esineda ja õpetada, aga teiseks on see ka missioonitunne. Kui sa ise sellega ei tegele, siis ei tohi ka nuriseda, kui töötajad juhtuvad eksima.”

Kui koolitustest rääkides sõnab Mati muiates, et koolitada meeldib talle ikka valdkondades, millest ise ka teab midagi, siis auditeerimiseks tal lemmikvaldkonda ei ole, vaid kokku tuleb puutuda kõigega: “Meie väikese turu tingimustes ei saa väga palju valida – muidu võid täitsa tööta jääda.”

Audiitortegevuse tulevikust rääkides usub Mati, et igasugused arengud ja tsüklid, võrreldes 80ndate ja 90ndate aastatega, lühenevad: “Ka praegu on näha, et see, mis varem toimus viie või kümne aasta jooksul, toimub praegu kahe kuni viie aastaga. Protsessid ja arengud kiirenevad, tekivad uued valdkonnad, kus on vaja meie abi ja nõu. Ma ei tea, kui palju inimesed teadsid krüptovarast kümme aastat tagasi? Ma arvan, et tuhkagi ei teadnud. Ma usun, et me täna ei oska veel täpselt arvatagi, kuhu me kolme aasta pärast peame oma kontrolliteraviku suunama.”

Kestlikkusaruandluse vajalikkusest

“Meil ei ole mitut planeeti ja kui me selle keskkonna ära rikume, siis paremat ei ole meil kusagilt võtta. Probleem on selles, et tänased rikkujad teevad seda nii enda kui järgmise põlvkonna arvelt,” selgitab Mati kestlikkusaruandluse vajalikkust ja jätkab, “ei saa olla nii, et läks natukene nihu, mis seal ikka, küll homme teeme paremini. Need asjad ei ole nii lihtsalt reguleeruvad. Täna mõtiskleme ühiskonnana, mis on need tähtsad sündmused ja parameetrid, mida aruannetes kajastama peame. Millest raporteerima, mille vastu üldsus huvi tunneb; kuidas neid asju auditeerida ja kindlustunnet anda?”

Mati tõdeb, et kui vaadata kestlikkusaruandluse juures raporteerimist, siis seal võib-olla on bürokraatia elemente sees, aga kui vaadata, millest raporteerima peab, siis see ei ole bürokraatia, vaid normaalse tegutsemise viis: “Me ei ole ju üksi ühiskonnas, vaid kõik, mida me teeme, avaldab mingisugust mõju teistele. Kui sa ettevõtjana talitled niimoodi, et sa ei ole heaperemehelikult ja hoolivalt ressurssidesse suhtunud, siis ma arvan, et see läheb kõigile korda. Tuleb leida tasakaalupunkt kuidas, kui palju ja millest me raporteerime. See tegevus on hädavajalik ja ainuvõimalik, selles ei ole kahtlust. Arutelukoht on, kuidas me seda teistele peegeldame.”

Aktiivne tegutseja ka vabal ajal

Maailmaparandaja on Mati ka aktiivse Nõmme Rotary klubi liikmena, millega ta liitus juba 26 aastat tagasi: “Ühtpidi, kui sa oled ise midagi saanud, siis tahaks ka midagi tagasi anda ühiskonnale – see on kindlasti heategevuse, hoolivuse ja aitamisega tegelev organisatsioon. Teistpidi on see huvitav aja veetmise vorm – seal käivad koos erineva valdkonna inimesed, kellega on põnev suhelda – see on kindlasti arendav.”

Lisaks mängib mees ka tennist, mida ilmestab võimalusel ka Audiitorkogu tenniseturniiridest osavõtt. Kui noorena tegeles ta ka suusatamisega, siis see on asendunud mäesuusatamisega, mille juurde lisab ta muiates, et “gravitatsiooni mõju on alati positiivne abi”. Viimased paar aastat on küll suusareisid vahele jäänud, aga varem käis ta alates 2005. aastast nädalakese kusagil Alpides. “Reisimine on kindlasti üks asi, mis mulle meeldib. Kõikides kohtades on midagi, mis on põnev ja silmaringi laiendav. Reisimine kindlasti mõjutab sind, kui mitte muud moodi, siis hakkad paremini aru saama, miks inimesed erinevad on.”

Viimaks, Matil on pikk karjäär arvestusvaldkonnas ning tänu oma kogemusele julgustab ta kõiki valdkonda sisenema: “Alguses peab endale väga tugeva põhja looma arvestuse- ja analüüsipõhimõtetest esinemisoskuseni välja. Kogu selle baasi loomine tähendab, et sa muutud väga hinnatud ja tubliks spetsialistiks. Kõik, kes on audiitorfirmades teatud tasemele jõudnud, on ettevõtjate poolt sihikul olevad inimesed, keda tahavad endale kõikide teiste valdkondade firmad.” Ise ei ole Grant Thornton Balticu juht aga audiitortegevusest välja liikumist kaalunudki: “Ma olen võtnud endale kunagi eesmärgiks selle ettevõtte loomise ja arendamise ning ma ei ole näinud ennast kusagil mujal.”