Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringu tulemused näitavad, et Eesti inimesed peavad endiselt kõige suuremaks stressiallikaks raha ning selle pärast muretsemine on võrreldes 2020. aastaga märgatavalt kasvanud. Samas pole aja jooksul muutunud nende inimeste hulk, kes kipuvad rahaasjade pärast mures olles tarbetult kulutama.
„Tulemused näitavad, et raha on Eesti inimestele peamine ja kasvav igapäevase stressi allikas,“ sõnab Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger. „Nelja aastaga on suurenenud just raha ja töö pärast muretsemine, samas stressi tundmine tervise, suhete ja pere pärast on vähenenud. See on kindel märk, et muutunud majandusolukord mõjutab inimeste mõtlemismustreid,“ selgitab ta.
Tänavusest uuringust selgus, et 58 protsendile vastanutest tekitab stressi raha, seda on võrreldes 2020. aastaga 11 protsendipunkti võrra rohkem. Töö pärast muretseb 46 protsenti vastanutest, mis on jäänud eelmise uuringu tulemustega samale tasemele. Võrreldes pandeemiaajaga on aga vähenenud muretsemine tervise (38 protsenti), suhete (22 protsenti) ja oma pere pärast (17 protsenti). Vaid 8 protsenti vastanutest leiab, et neis ei tekita miski pingeid.
Lisaks on kasvanud rahulolematus majandusliku olukorraga. Pool vastanutest märgib, et nende majanduslik olukord piirab endale meelepärasega tegelemise võimalusi.
Kui tihti rahamured inimesi kimbutavad ja kuidas neist vabaneda?
Raha on keskmisest suurem stressiallikas noortele, madalama haridustaseme ja sissetulekuga inimestele ning lastega peredele. Jäägeri sõnul on see ka arusaadav, sest nendel sihtgruppidel napib raha või on kulutused keskmisest suuremad.
Uuringu andmetel muretseb 23 protsenti vastanutest enda või oma pere rahaasjade pärast iga päev ja 23 protsenti mitu korda nädalas. Üle poole on oma rahalise seisu pärast tundnud negatiivset mõju mõnele eluvaldkonnale. „Peamiselt mõjutab raha pärast stressis olek vaimset ja füüsilist tervist ning suhteid lähedastega, lisaks väheneb töö tulemuslikkus. Kui rahaga seotud muremõtted muutuvad igapäevaseks ja segavad muid tegemisi, siis viitab see rahaärevusele, millega peaks kindlasti tegelema,“ ütleb Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht.
Kolmandik inimestest kipub raha pärast stressis olles mõtlematult kulutama. Keskmisest enam teevad seda noored või põhi- ja keskharidusega vastanud. Nemad kogevad ka sagedamini süütunnet raha kulutamise pärast ebavajalikele asjadele. Samas on nelja aastaga vähenenud 12 protsendipunkti võrra nende inimeste arv, kel puuduvad laenukohustused.
Hoolimata suurenenud stressist on positiivne asjaolu, et inimesed räägivad oma rahaasjadest. Uuringu andmetel arutab lausa 80 protsenti vastanutest rahaasju avatult mõne lähedasega. Kõige sagedamini räägitakse oma kaaslasega (58 protsenti), pereliikmetega (38 protsenti) ja sõpradega (24 protsenti). „Muredega tegelemiseks soovitan kindlasti lisaks lähedastega jagamisele pöörduda rohkem erialaspetsialistide poole – uuringu järgi teevad seda väga vähesed,“ lisab Jääger.
Kuidas vähendada rahaärevust?
- Kaardista oma olukord. Pane tulud ja kulud kirja, koosta selge plaan ja eelarve ning pea sellest kinni.
- Meelerahufond. Ootamatutes olukordades tekkivaid väljaminekuid aitab kanda rahatagavara. Selleks, et suurendada oma turvatunnet, võid kogumist alustada väikeste summadega.
- Aruta spetsialistiga. Kui rahamured hakkavad üle jõu käima, räägi sellest pereliikmete või finantsnõustajaga. Vaimse tervise probleemidega tegelemiseks leiad praktilisi nippe ka veebilehelt www.peaasi.ee.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud veebiuuringu viis läbi Norstat 30. oktoobrist 6. novembrini 2024. Uuringus osales 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.
