Häid IT spetsialiste otsitakse taga vaat et tikutulega. Millised oskused ja omadused peavad aga IT-mehel või -naisel tingimata olema, et tegija olla ning tõeliselt head palka teenida? 

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee võttis kätte ja palus Eesti edukaimate IT valdkonna ettevõtete hulka kuuluvate Nortali, Helmese ja Fujitsu personalipealikutel oma parimate inimestega nõu pidada ning kirjeldada, mis teeb lihtsalt tasemel IT spetsialistist väärtusliku töötaja.  

Pehmed väärtused või erialateadmised?

Üllatuslikul kombel ei olegi nõutuimad oskused seotud kitsalt erialaste teadmistega, kõrgelt hinnatakse hoopis n-ö pehmeid ja inimeste vaheliste oskustega seotud väärtusi. 

Helmese HR-juht Maris Viires nimetab kõige olulisemaks omaduseks tahet ja oskust õppida, sealhulgas ka enesejuhtimist.

“Tehnilised oskused ja vajadused muutuvad pidevalt. Inimene peab olema valmis õppima, kuidas õppida ja seda nii, et ise muutuste ja kasvu keskel katki ei lähe. Tehnilistes oskustes peab suutma end kogu aeg täiendada, kuid samamoodi omandada ka erinevaid võtteid, kuidas ennast paremini tasakaalus hoida,” ütleb ta. 

Oluline on seejuures ka oskus olla osa meeskonnast ja teistele oma teadmisi edasi anda ehk kasvada läbi teiste õpetamise. Helmeses on näiteks võimalus saada kohe meeskonda tulles endale mentor. 

“Ebaedu tuleb enamasti kommunikatsioonist, kui lõpuni ei räägita alati asju lahti. Ja kui läheb raskeks, siis antakse kergelt alla. Meie organisatsiooni kultuuris on suur osa teiste toetamisel ja teadmiste edasi andmisel, sealhulgas ka noortele, kes alles kaaluvad karjääri tech valdkonnas,” kinnitab Viires.

Ta lisab, et kuna eneseareng on IT valdkonna inimestel väga kõrgel kohal, siis töökoht peab olema koht, mille kohta saab öelda “best place to grow“.

Ka enam kui 400 töötajaga Fujitsu Estonia kliendihaldur Ly Palang nimetab tähtsaks kiiret õppimisvõimet ja -tahet, sest erialaseid teadmisi ja oskusi tuleb alati arendada ning kiirelt teisenevas IT maailmas tuleb pidevalt uusi lahendusi õppida ning rakendada. 

Veel toob Palang välja võime mõista erinevate valdkondade ärimudeleid ja vajadusi, et olla integraatori rollis. Kui on loodud arusaam suurest pildist – miks on midagi vaja teha – saab leida juurde selleks vajalikud tehnilised oskused. 

“Klassikalisi rolle nagu projektijuht, arendaja, analüütik, arhitekt või testija on jätkuvalt vaja, aga need rollid laienevad. Näiteks võib arendaja osaliselt katta ka analüütiku või testija ülesandeid,” ütleb Fujitsu Eesti tarkvaraosakonna juht Marek Sokk.

“Võrdsete tehniliste oskustega kandidaatide vahel valides annab kindlasti eelise suhtlemine ja  kommunikatsioon meeskonnatööks ning valmisolek kaasa mõelda äriprotsessides.”  

Teadmisi küberturvalisusest ja pilvetehnoloogiatest peab Sokk praegu eriti olulisteks. 

Fujitsu Eesti tegevjuht Seth Lackman lisab, et suur puudus on andmeteadlastest ja tehisintellekti valdkonna asjatundjatest.  Kuna aga tehnoloogiad arenevad kiiresti, siis tähtsaim on arenemisvõime – see, mida sa oskad täna, ei pruugi olla see, mida on vaja homme või ülehomme. Otsitavad oskused võivad olla väga mitmekesised ja samas ka väga spetsiifilised.

Olulisel kohal valmisolek ootamatustega toime tulla

Nortal Eesti tööandja brändingu juht Katrin Koha toob IT sektoris vajalikest oskustest kõige tähtsamana välja valmisoleku rahvusvaheliseks tiimitööks ja oskuse suhelda erinevatest kultuuridest pärit inimestega. Ent tihedalt kannul on tema silmis samuti õppimis- ja kuulamisoskus.

“Olulised on ka oskus andmepõhiseid otsuseid teha ning arusaam kasutajakesksest disainist. See on valdkond, mis ka tootearendusega tegelevates startup´ides pidevalt areneb, kuid rakendame ka Nortalis seda aina rohkem,” ütleb Koha. 

Maris Viires leiab, et oluline roll IT vallas edukas olemisel on positiivsusel, avatusel uuele ja takistuste asemel võimaluste nägemisel. “Paadunud optimistina on mul väga raske mõista keskendumist halvale – mis kõik pahasti on ja mida enam ei saa. Mind huvitab vastupidi, kuidas saab. Ja kui kohe ei saa, mis teha tuleb, et saaks,” ütleb ta.

Vaja on valmisolekut ootamatustega toime tulla ja raskustele vastu astuda. Viimased paar aastat on näidanud, et kohandumine on meie äris A ja O. Seepärast on Helmeses ka tava teha retrospektiive, kus oluline roll on eneseanalüüsil. 

 “Tulevik vajab ennekõike inimest, kes oskab märgata oma mõju ja kohandada oma käitumist vastavalt olukorrale ja inimtüüpidele.Suurim edu B2B poolel tulebki läbi suhete,” kinnitab Viires. Ta märgib veel, et peab olema pühendumust tagada parimat kvaliteeti ja kasutajakogemust, julgust välja pakkuda uusi lahendusi, osaleda olulistes aruteludes ning rääkida otse äritellijaga.

Viimase, kuid mitte vähima tähtsa omadusena nimetab Viires valmisolekut nn musta tööd teha ja toetada juba olemasolevaid kliente. “Meile kõigile meeldiks tegeleda vaid põnevate ning uute asjadega ja kasutada kõige uuemaid ning ägedamaid tehnoloogiaid. Nullist uute lahenduste loomine on samas juba haruldus. Seega on vaja oskustega inimesi, kes on valmis panustama ka asjade korda tegemisele ning vanast uue loomisele step-by-step ilma kiirete võitude ja piiramatu eelarveta.”

Oled uue põneva väljakutse otsingutel? Valiku IT-sektori põnevatest võimalustest leiad SIIT. 

TOP 10 oskust, millest Nortali spetsialistide arvates IT-ettevõtted enim puudust tunnevad 

• Valmisolek rahvusvaheliseks tiimitööks ning teiste kultuuride eripärade tundmine. Kui arendusmeeskonnad paiknevad maailma eri paigus, vajab efektiivne suhtlus rohkem pingutust. Samuti on tarvis globaalsetes tiimides mõista kultuurilisi erinevusi. Näiteks teisest tiimist arendajaga suhtluses tema tiimijuhi lisamine adressaatide hulka on teatud riikides pigem oodatud lähenemine ja teistes tõlgendatakse seda usaldamatuse ja eskaleerimisena. Sedalaadi erisustega arvestamine aitab luua mõlemale poolele turvalise ja efektiivse töökeskkonna.
• Kuula, jaga ja õpi iga päev. Õpihimu ja uute lähenemisviiside leidmine, rakendamine ja oma teadmistele tuginev paindlikkus on edu jaoks ülioluline – ühtlasi ka ainus viis pidevalt muutuvas IT maailmas toime tulla. Sügav soov tegeleda enesearendusega – ka tööväliselt tutvuda uute tehnoloogiatega, sest alati ei pruugi olla aega kiiresti midagi uut õppida. Uute arengutega tasub end kursis hoida ka siis kui näib, et käesoleva väljakutse lahendamisel seda rakendada ei õnnestu.
• Turvalisus. Baastasemel turvateadlikkust oodatakse täna igalt arendajalt. Üha olulisemaks muutub aga teadmiste süvendamine turvalisuse vallas, et efektiivselt rakendada meetmeid, mille abil andmeid kaitsta või tuvastada süsteemis leiduvaid turvalisusega seotud probleeme. Nullusaldusega (zero-trust) süsteemidest räägitakse palju, kuid neid arendajaid napib, kes sedalaadi praktikat rakendada oskavad.
• Oskus tugevdada sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi. Tulevikus sõltub edu veelgi enam suhete tugevusest. Seda nii meeskonna sees kui ka kliendiga suheldes. Uueks vajaduseks on oskus luua klapp, teha seda kiiresti ja ka distantsilt, sest kogu suhtlus võib leida aset vaid video teel ja kõrges tempos. Usaldus, sotsiaalsus ja teistega sideme loomise oskus annab tugeva eelise.
• Koostöövõime ning oskused, et harutada lahti nii äri- kui ka tehnilisi probleeme. Oskus nii silmast-silma kui ka video teel saada kätte olulist infot ja lahata metoodiliselt keerukaid probleeme. Oluline on teada ja osata rakendada erinevaid metoodikaid, nagu näiteks „5 whys“ ja Pareto printsiip. 
• Tootejuhtimise mõtteviis ehk ärianalüüsi võimekus, mis seisneb tarkvara omadustele prioriteetide seadmises ja analüüsis, baastasemel ärikaasuse koostamises, lõppkasutaja kaasamises ja mõistmises. Olulised on ka oskus andmepõhiseid otsuseid teha ning arusaam kasutajakesksest disainist. 
• Automatiseerimine. See oskus on üha olulisem nii tehnoloogilises kui ka ärilises vaates. Üha rohkem oodatakse IT ettevõtetelt võimekust mõista kliendi protsesse nii põhjalikult, et suuta neid ka väärtust loovalt optimeerida.
• Praktiline arvutiteadus. Arvutiteadusel on väga tugevad alustalad, kuid mida rohkem tarkvaraarenduse sektor küpseb, seda vähem on tarvis rakendada baasteadmisi, mida võib ammutada raamatutest nagu Donald E. Knuthi “The Art of Computer Programming” või Wladston Ferreira Filho “Computer Science Distilled”. 

Üha mitmekesistuval tehnoloogilisel maastikul muutub oluliseks teadmine, kuidas tehtavad otsused võivad mõjuda suuremas süsteemis. Niivõrd oluline pole enam ühe funktsiooni või meetodi keerukuse hindamine, kuivõrd arusaam tehnoloogiate ja raamistike mõjust süsteemi keerukusele täna ja lähitulevikus. Erinevad raamistikud soosivad ka erinevaid arendusmustreid, mis omakorda mõjutavad kommunikatsiooni, testimise ja tarne praktikaid. Nende erisuste tajumine aga eeldab läbi katsetamise omandatud kogemust.

• Ristdistsiplinaarsed oskused. Arendustiimid liiguvad üha rohkem autonoomsuse suunas, mis omakorda tähendab, et arendajad peavad ka teatud ulatuses analüüsima äriprobleeme, testima nii lahendusi kui lahenduskäike ning suutma kirjeldada lõppkasutajale loodavat väärtust. Neil peab olema baasoskus teha testija, analüütiku ning projekti- ja tiimijuhi tööd.
• Enesejuhtimine ning töö- ja eraelu vahelise tasakaalu hoidmine. Investeerige aega oma vaimse tervise ja eneseteadlikkuse arendamisse. Arendajad teavad hästi n-ö vooseisundit (flow), kuhu sattudes töö lihtsalt sujub. Tahtmata voogu katkestada võib arendaja töötada ka hiliste õhtutundideni. Oluline on aga ka oskus pärast sellist lisapingutust teadlikult aeg maha võtta, et ka järgmisel päeval arendamist nautida.

Allikas: Nortali tööandja brändingu juht Katrin Koha