Setomaa

Setomaa om aoluulinõ seto keele ja kultuuri ala Lõunõ-Eestin. Jago aoluulist Setomaad om seo ilma aigu Vinnemaa all.

Aolugu

Setomaa aolugu om muust Lõunõ-Eestist päält 1000 aastaga tävveste tõistsugumanõ olnuq. Setomaa om olnuq Pihkva ja Irboska mõoalan, miä olliq keskusõq, kohe massõti massõ. Muinasao lõpun es massaq Räpinä ja Vahtsõliina kihlkunnaq viil kinkalõgi massõ.

11. aastagasaal tull' Pihkva mis'onäärega õigõusk. Ei olõq teedäq, määnest kiilt tuud aigu mis'onääriq kõnõliq.

Keskaig

Keskaignõ Setomaa jagosi katõs maakunnas Pihkva ja Irboska vaihõl. Irboska om olnuq mitmit kõrdu kõvõmb. Pihkva oll' tähtsä ku sääl olliq viitiiq – Velikaja jõõ kurakallas ja lisajõõq – kõik olliq transpordisüsteemiq.

Petseri kluustri algusõs loetas 1473. aastakka, päält tuud võtt' Petseri Irboska üle.

Vahtsõmb aolugu

1920. tetäs Tarto rauhaga Petseri maakund, miä lahutas är 1944. aastagal, ku ⅔ Petserimaast lõigatas ärq vahtsõst tettü Pihkva oblasti külge. Vanaq keskusõq, Irboska ja Petseri, lääväq mõlõmbaq Vinne alaq.

20. aastagasaal om olnu kats suurõmbat Setomaalt ärqtulõmist. Edimäne nakas' pääle 50. aastil, ku eloniguq saiq hindäle Nõvvokogoliido passiq, sis minti Eestimaalõ, Eesti liinohe, muusiähn ülikuulõhe. Tõõnõ suurõmb tulõk nakas' pääle 90. aastil, ku piir läts kinniq. Seo ilma aigu eläs Vinne poolõ pääl viil paarsada setokõist.

Kultuur

Usk

Setokõsõq ommaq olnuq õigõuskliguq, a vindläseq ütleseq seoniqaoniq õks, et setokõsõq ommaq poluverniki 'poolõusolidsõq'. Olkõq, et käüdäs samma kerkohe, ommaq setokõisi kombõq, ka kerikun, olnuq tõistsugumadsõq, ja vindläseq ei piäq näid peris hindäsugutsis.

Usk ei olõq setokõisilõ tulnuq tulõ ja mõõgagaq niguq Eestimaalõ, a võimu ja sotsiaalsõ eliidigaq – ülemb vaiht' usko, rahvas tull' perrä. Setokõidi õigõusko minek om olnuq rahulidsõ loomugaq ja taa jälg om seoniqaoniq nätäq vannoinemiisi päält, kiä es käüq nõvvokogo koolin ja es nakaq kerikut põlgma.

Suur vaih Setomaa ja Eesti ristiuso vaihõl om tuu, et hummogukerik vai õigõusk es õiõndaq väegaq vanno kombidõ vasta, nii jäi alalõ näütüses kalmõ pääl süümise kommõq, miä Õuruupan ärq oll' keelet. Setomaal, nika ku taa Moskva alaq läts, es pandaq pappi pukki üleväst puult, a rahvas esiq, kiä kokko käve (Setomaal om viil seoniqaoniq alalõ nulgaidentiteet), valisi hindäle papi. Ku papp oll' rahva siähn üles kasunuq, olliq täl rahva kombõq teedäq. Tuun mõttõn es võtaq Setomaal ristiusk midägi mant, a hoobis and' manoq.

Seto tähtpäivi

07.01. Jeesusõ Kristusõ sündümise pühä - Talsipühi
14.01. Issändä ümberlõikamisõ pühä; pühä Basilios Suurõ mälehtüspäiv
19.01. Jumalailmumisõ, Issändä ristmise pühä - Viirist'mine
14.02. Hingipäiv inne paastu, suur surnuaiapühä
19.02. Paabaprasnik
06.03. Ahunapäiv
18.04. Tuuma pühäpäiv
20.04. Hingipäiv, rõõmu kuulutaminõ koolnuilõ - Raadovits (surnuaiapühä)
06.05. Suurkannahtaja Georgiusõ mälehtüspäiv - Jüripäiv
12.05. Räüsäpäiv
22.05. Migulapäiv
30.05. Kolmainu Jumala pühä - Suvistõpühi, Nelipühi
03.07. Ristjä Johannõsõ sündümise pühä - Jaanipäiv
12.07. Piitrepäiv
30.07. Suurkannahtaja Paraskeva mälehtüspäiv - Päätnits
07.08. Pühõ õiglasõ Anna, Jumalasünnütäjä imä mälehtüspäiv - Annõpäiv
19.08. Issändämuutmisõ pühä - Paasapäiv
28.08. Maar'apäiv
11.09. Porovigupäiv
21.09. Neitsi Maar'a sündümise pühä
06.11. Hingipäiv - Midrosk, sügüsene surnuaiapühä
11.11. Suurkannahtaja Anastasia mälehtüspäiv - Nahtsipäiv
09.12. Suurkannataja Georgiusõ mälehtüspäiv - Väikeripäiv

Kaeq viil

Seto rahvakallendri

Setomaa nulgaq
Irboska nulk - Koolina nulk - Luhamaa nulk - Mokornulk - Poloda nulk - Raakva nulk - Saatserinna nulk - Saurova nulk - Seeritsä nulk - Tsätski nulk - Vaaksaarõ nulk - Üle-Pelska nulk