Juhend:Korrektuur

Alates 2009. aastast on eestikeelsetes Vikitekstides kasutusel MediaWiki tarkvaralisa Proofread Page. Lisaga saab teksti kõrvutada skannitud lehekülgedega. Materjalile korrektuuri tegevatel kaastöölistel hõlbustab lisa töö koordineerimist. Lugejatele, kelle eest skannitud tekst on varjatud, on lisa abil allikaks olev skannitud versioon samuti soovi korral lihtsasti ligipääsetav. Eeskätt tõstab materjali nii originaaltekstiga sidumine Vikitekstide kui allika usaldusväärsust. Seni avaldatud skannimata tekstidega materjalid, mille puhul see on võimalik, tuleks varustada originaaltekstidega.

Kõrvutamine

Lehekülgede kaupa saab teksti skannitud versiooniga kõrvutada nimeruumis Lehekülg. Lehekülg peab kandma sama pealkirja Wikimedia Commonsisse laaditud failiga. Näiteks Pilt:Manifest Eestimaa rahvastele.jpg kuvatakse korrektuuri tarbeks asukohas Lehekülg:Manifest Eestimaa rahvastele.jpg. Mitme leheküljega DjVu- või pdf-faili kõrvutuslehekülje pealkirja lõpus on /xx, kus "xx" on leheküljenumber. Näiteks raamatu Pilt:Minu sõbrad Ernst Enno.djvu viies lehekülg on kõrvutatav asukohas Lehekülg:Minu sõbrad Ernst Enno.djvu/5.

Kui DjVu-failile on lisatud (optilise märgituvastuse abil genereeritud) tekstikiht, kuvatakse vastav tekst lehekülje alustamisel redigeerimiskastis. Kui teksti sisaldav kõrvutuslehekülg on loodud, saab sisseloginud ja korrektuuri teinud kasutaja muuta lehekülje olekut.

Lehekülje olekuks on vaikimisi Õigsus tõendamata. Oleku valimiseks mõeldud raadionupud, mille juures on kasutatud siin näitatud värvusi, asuvad redigeerimisaknas salvestusnupu kohal. Esimese korrektuuri tegija saab olekuks valida Õigsus tõendatud. Kui DjVu-faili tekstikiht on rahuldava kvaliteediga, võib see olla algseks tõendamata õigsusega tekstiks ning pisivead parandanud või teksti vormistanud sisseloginud kasutaja saab kohe lehekülje alustamisel märkida õigsuse tõendatuks. Teise korrektuuri tegija saab olekuks valida Heakskiidetud. Kui mõne leheküljega seonduvat tuleks enne heakskiitmist pikemalt arutada või kui lehekülje algne ja esialgu parandamata jääv redaktsioon on allpool igasugust arvestust, tuleks olekuks märkida Probleemne. Korrektuuri mittevajavate lehekülgede olekuks sobib Ilma tekstita.

Vaikimisi on nimeruumis Lehekülg redigeerides skannitud lehekülje pilt redigeerimisakna kõrval ning leheküljenumbri ja muu sarnase sisestamiseks mõeldud päise- ja jaluseväli peidetud. Pildi redigeerimisakna kohale viimiseks ja peidetud väljade näitamiseks on vastavalt nupud ja . Sisse loginud kasutaja saab eelistuste kaardil "Toimetamine" kumbagi vaikesätet muuta.

Register

Et DjVu-faili lehekülgede olekutest ülevaatet saada ja et raamatu lehekülgi saaks põhinimeruumis näidata sildi <pages /> abil, tuleb luua registrilehekülg (näide). See asub nimeruumis Register ja kannab failiga sama pealkirja. Registrit redigeerides tuleks lahtris "Pealkiri" linkida põhinimeruumi leheküljele, kus raamatu tekst lugejatele kuvatakse. Lahtri "Leheküljed" süntaks, millega genereeritakse lehekülgede loend, võib olla näiteks järgmine:

<pagelist /> kuvab kõik leheküljed araabia numbritega;

<pagelist from=10 to=100 /> kuvab leheküljed 10–100;

<pagelist 1to10="roman" /> kasutab esimese kümne lehekülje jaoks Rooma nummerdust;

<pagelist from=3 3=1 /> alustab nummerdust faili kolmandalt leheküljelt (täpsemalt).

Tekst põhinimeruumis

Lugejatele kuvatakse nimeruumis Lehekülg asuv tekst põhinimeruumis. Erinevalt kõrvutuslehekülgede tekstist ei pea põhinimeruumis tekst skannitud faili lehekülgede kaupa liigendatud olema. Põhinimeruumi lehekülje alamlehekülgedeks võivad olla näiteks raamatu peatükid. Näiteks raamatu Register:Minu sõbrad Ernst Enno.djvu Lehekülje-nimeruumi lehtedel 5–24 asuva esimese peatüki teksti ületoomiseks leheküljele Minu sõbrad/Minu esimene sõber. on järgmine süntaks:

<pages index="Minu sõbrad Ernst Enno.djvu" from=5 to=24 />

Lisaks atribuutidele from ja to või nende asemel võib <pages /> sildi sees kasutada muu hulgas atribuuti include. Näiteks include="2-5,9" toob üle 2.–5. ja 9. lehekülje (täpsemalt). Atribuut header=1 on selleks, et kuvada mall {{Päis}} registrilehel määratud väärtustega ilma neid ühes malliga uuesti välja kirjutamata (näide).

Mõnikord algab peatükk samal leheküljel, millel eelmine lõppeb. Sellisel juhul tuleb Lehekülje-nimeruumi lehel kumbki peatükk panna vastavat alaosa (nt Peatükk1 ja Peatükk2) tähistavate siltide vahele:

<section begin=Peatükk1/>Esimese peatüki tekst<section end=Peatükk1/>

<section begin=Peatükk2/>Teise peatüki tekst<section end=Peatükk2/>

Kui raamatu esimene peatükk algaks viiendalt leheküljelt ja lõpeks seitsmendal Lehekülje-nimeruumis asuval lehel, mis sisaldab eelnevat süntaksit, oleks esimese peatüki ühele põhinimeruumi leheküljele ületoomise kood järgmine:

<pages index="" from=5 to=7 tosection="Peatükk1" />

Tuleb tähele panna, et lõigud, mida poolitab leheküljepiir, liituvad põhinimeruumis, nii et nende vahele jääb vaid tühik. Selleks et lehekülje alguses algav uus lõik ei liituks eelmise lehekülje viimase lõiguga, tuleb nimeruumis Lehekülg lehekülje algusesse uue lõigu ette lisada silt <nowiki /> ühes tühja reaga (näide). Sõnad, mida poolitab leheküljepiir, tuleks vormistada mallidega {{psa}} ja {{psl}}.

Välislingid

Korrektuuri arvandmestik