Mine sisu juurde

Hüppamine

Allikas: Vikitsitaadid
James Seymour, "Hüpe üle värava", 18. sajand.
Albert Anker, "Hüpe" (1866)
Hüppav poola ükssarvik Łódźis.
Hüppav inimene.

Hüppamine on väga lühiajaline lendamine, mille käigus järgneb äratõukele mitte vaba liikumine õhus, vaid kõrgeima punkti saavutamise järel kontrollitud kukkumine. Hüppamist tarvitavad liikumiseks laialdaselt mitmed mutukad, imetajad, kahepaiksed, kalad ja ka linnud. Inimene võib hüpata omil jalul või tarvitada hüppe võimendamiseks abivahendeid nagu teivas, batuut, jalgratas, vedrudega jalanõud, suusad ja trampliin. Hüppamine on populaarne mitmetel spordialadel, kuid paljudes sportides ja mängudes seevastu keelatud.

Proosa

[muuda]
  • See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe inimkonnale.
  • That's one small step for a man, one giant leap for mankind.


  • Kui sa hakkad hüppama, siis oled täiesti üksi. Pead trampliini otsal ise otsustama. Üleval oled täiesti up yours.
  • Mulle tuleb hüpates trampliini äärele jõudes alati selline bon voyage tunne, nagu oleks kunagi seda juba teinud.
  • Võib-olla võtsin, võib-olla mitte, so not, kui hüpe kannab! (Kommenteerides ajakirjanike küsimust, kas ta enne võistlust hotellis jõi.)
  • Ikka nikku tahaks, aga kõigepealt hüppame! (Ajakirjanik küsib, mida Matti mõtleb.)
  • Ma olen endiselt maailma parim suusahüppaja. Praeguse stiili juures suudaksin hüpata 300 meetrit, kuupmeeter küttepuid seljas.


Notsu aga samal ajal soovis, et Kängu üldse poleks seda hüppamiskunsti osanud. Varem küll, kui ta pikka teed läbi Metsa koju kõmpis, oli ta mõnigi kord igatsenud, et ta näiteks lind oleks, aga nüüd, Kängu tasku põhjas, hüppas tal peas hoopis niisugune mõte:

"Kui see       nii                     paku          min
       lendam      moodi    siis ei    see           git
            ine               käib,                küll           lõbu."

"Uuuuuuu!" tuli vaese Notsu suust, kui ta üles õhku lendas, alla tulekul aga "auuuuu!". Ja kogu tee kuni Kängu majani to aina korrutaski üht ja sedasama "uuuuu'd" ja auuuu'd".


  • "See olen ainult mina, vabandust müra pärast," ähkis koer. "Mul on täna lihtsalt ainus vaba hetk. Mirjamit pole kodus."
"Mis sa seal teed?" uudistas Piia naabrit. Parun oli tavaliselt väga kuninglik, aga täna näis ta kuidagi räsitud olemisega. "Nad panid mu di-eedile, et ma kõhnemaks läheks," kostis Parun mornilt. "Loomaarst ütles Mirjamile, et ma olen üle-kaaluline. Aga see di-eet on üks õudne hädaorg. Ma olen kogu aeg kuri ... ja kõht koriseb." "Kas sa sellepärast teedki mürglit?" küsis Piia kaastundlikult. Tema meelest oli Parun täpselt parajas mõõdus – pehme ja vetruv, hea selga ronida ja kallistada. "Ma ei mürgelda, ma treenin!" solvus Parun. "Näiteks praegu tegin hüppeid – sada diivani peale ja sada maha."

Luule

[muuda]

Kedagi peab ju uskuma
Nad ütlevad, hüppa
Hüppa

  • David Bowie, "Nad ütlevad, hüppa" ("They Say Jump", plaadilt "Black Tie White Noise", 1993)


kui meid on palju ja kui meil on rohkelt serotoniini ja endorfiine
kui me kõik rõõmsasti üksteisel jalus sibame ja jumala kiituseks hüppame
kui keegi enam kedagi ei ärrita ega aja meeleheitele
siis on meie kallid emad täitnud oma ülesande

  • Elo Viiding, "Emadepäev" kogus "Selge jälg" (2005), lk 23-24

Draama

[muuda]

Kirjandus

[muuda]