Õigusteadus

Draama

ABRAHAM: Ja kuhu jääb siis eetika?
ROBERT (mõistab teisiti): Just! Kuhu jääb eetika! Eetika pärast ma seda kõike kavatsengi. Õigusteadus on eetika alus, ja järsku libiseb üks teadus — bioloogia — meie kontrolli alt välja! Ennekuulmatu lugu. Teie hakkate päid maha võtma ja külge pookima oma suva järgi. Teadlaste konsiiliumid hakkavad tegema otsuseid, mida meie kui mittespetsialistid ei suuda kõigutada. Häbiväärne! Siiani fikseeriti surma südametegevuse lakkamise järgi, nüüd — südant pole, aga pea elab edasi! (Hoogustub, muutub professionaalselt ilukõnelejalikuks.) Kujutle: naisele tuleb vastu tema kadunud mehe pea teise kere otsas! See on eetiline košmaar! Võib-olla pretendeerivad samale olendile kaks eri naist: üks peaga ja teine kehaga abielus olnu!
ABRAHAM: Nii kaugel me veel kahjuks ei ole, see võtab aastaid.
ROBERT: Aga teoreetiliselt pole see võimatu.
ABRAHAM (mõtlikult): Võimatu vist mitte... Kaugemas tulevikus.

• Enn Vetemaa, "Jälle häda mõistuse pärast" (1975), II vaatus, II pilt, lk 32-33

Proosa

• Tänapäeval on rohkem õigusteaduse magistreid kui õiglasi inimesi.
  • Georg Christoph Lichtenberg, "Aforisme". Saksa keelest tõlkinud August Sang ja Kersti Merilaas. Loomingu Raamatukogu 1972, nr 28

• [Norrell:] "Otsige mulle maja, mis jätab külalistele mulje, et võlumine on auväärt amet - mitte vähem kui õigusteadus ja hulga rohkem kui arstiteadus."

Childermass päris irooniliselt, kas härra Norrell soovitab tal otsida arhitektuurilisi mõõtmeid vastavalt ettekujutusele, et võlukunst on sama väärikas kui kirik.

Härra Norrell (kes teadis, et maailmas on olemas niisugused asjad nagu naljad, muidu poleks neist raamatutes kirjutatud, ent talle polnud kunagi ühtki nalja tutvustatud ega olnud ta neist ühegi kätt surunud) mõtiskles viivu ja vastas viimaks eitavalt. (lk 58)

• Susanna Clarke, "Jonathan Strange ja härra Norrell", 1. osa, tlk Hana Arras, 2007

Luule

Olen, ah, kõik läbi uurind:
mõtte-, arsti- ja õigusteadust
ja ka Uut ja Vana Seadust
kaua palehigis puurind.
Mis, vaene togu, sain ma sest?
Pole teragi targem endisest.

• Johann Wolfgang Goethe, "Faust". Tõlkinud August Sang. Tallinn: Eesti Raamat 1972, 2. trükk. I osa, "Öö", Faust, lk 14