Maadeuurija

Proosa

• Maadeuurijad selleks võtavadki vaevarohkeid ja ohtlikke retki ette, et teada saada, mis asub mere, metsa või mäe taga.
  • Aimée Beekman, "Tondinahad", 1977, lk 29

• Onu Kálmán ei küsi minult kunagi, kelleks ma saada tahan, vaid et kui minust maadeuurija saab, siis mida ma meelsamini uuriksin, kas vihmametsi, kus on palav ja tiigrid, või jäävälju, kus on külm ja hülged.
  • Éva Janikovszky, "Vasta ilusti, kui küsitakse". Tõlkinud Joonas Jõgi, 2015, lk 25

Luule

Juba enne, kui jõudsin õppima hakata,
olid kaardid ära värvitud.
Kui anusin, ütlesid kuningad mulle,
et avastada pole enam midagi.

Asusin ikkagi teele, kuid
kõikjal, kuhu läksin,
olid ajaloolased, keha ümber
vanikud ja võltshammastest
vööd; või kõrbetes kivikangrud
ja turistid. Isegi koobastes oli
küünlajuppe, kiiruga pimedas
sirgeldatud seinakirjutisi. Ma ei jõudnud

ealeski pärale. Alati
said nimed varem kohale.

• Margaret Atwood, "Kapten Cooki reinkarnatsioon", rmt: "Moondatute laulud", tlk Ene-Reet Soovik, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, lk 28