Mine sisu juurde

Varssavi kindralkubermang

Allikas: Vikipeedia
Visla-äärne piirkond

Varssavi kindralkubermang (ka Visla-äärne piirkond; poola keeles Kraj Przywiślański, vene keeles Привислинский край) oli aastatel 1867–1918 Venemaa keisririigi koosseisus olnud Poola kümne kubermangu mitteametlik nimetus.

Tekkimislugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Venemaa Keisririigi koosseisus olnud Poola Kuningriigis (Kongressi-Poolas) toimunud 1863.–1864. aasta Jaanuariülestõusu tulemusena võttis Venemaa keiser Poola nominaalse iseseisvuse vähendamiseks ja venestamiseks ning poolakate iseteadvuse vähendamiseks ka Poolas suurt mõjuvõimu omanud katoliku kiriku tegevuse piiramiseks.

Varssavi kindralkubermangu valitsuskorraldus

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast 1863. aasta ülestõusu tühistas keiser Aleksander II seni Poolas kehtinud konstitutsiooni ning osalise iseseisvuse ning määras Poola sõjavägede ülemjuhatajaks esmalt krahv Friedrich Wilhelm Rembert von Bergi ning pärast ülestõusu mahasurumist ning rahuolukorra taastamist määras von Bergi ka Poola Haldusnõukogu liikmeks, pärast ülestõusueelse nominaalse valitseja suurvürst Konstantin Nikolajevitši lahkumist Peterburisse ka Poola asehalduriks (наместникoм); kindralkubermangu politseiülemaks määrati kindral Fjoror Trepov.

1864. aasta alguses moodustati Peterburis Poola asjade komisjon, mis koosnes viiest liikmest ning mille juhatajaks oli keiser Aleksander.

Poola iseseisva katoliku kiriku allutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

1864. aasta novembris allutati Poola Katoliku kirik Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi komisjonile, mille juhiks määrati vürst Tšerkasski, samal aastal konfiskeeriti kõik Poolas asuvad katoliku kiriku varad ning enamus kloostreid suleti. 1865. aastal kehtestati katoliku kiriku uus põhikiri, mille kohaselt Poola jagati seitsmeks – Płocki, Lublini, Sandomierzi, Kielce, Augustówi, Kujawy ja Podlaasia piiskopkonnaks, katoliku kiriku vaimulikkond hakkas saama ülalpidamist riigikassast ja 1871. aastal allutati Poola katoliku kirik Keisririigi Siseministeeriumi välisusundite departemangu alluvusse. 1875. aastal aga likvideeriti Venemaa Keisririigi ja Poola Kuningriigi vahel seni veel formaalselt kehtinud personaalunioon ning asutati ka Vene Õigeusu Kiriku Holmi piiskopkond.

Haldusaparaadi muudatused

[muuda | muuda lähteteksti]

1866. aastal kehtestati Poolas Venemaa Keisririigi kubermangu- ja maakonnakorraldus ning Poola territoorium jaotati senise 5 kubermangu asemel 10 kubermanguks ning 84 maakonnaks.

1867. aastal likvideeriti Poola Riiginõukogu ja 1868. aastal Poola haldusnõukogu ja Poola territooriumil tegutsenud valitsuskomisjonid (usuasjade ja hariduskomisjon, finantskomisjon ning siseasjade komisjon), selle ajani komisjonide pädevuses Poola territooriumil olnud küsimuste otsustamine viidi üle Keisririigi pealinnas Peterburis asuvate asutuste pädevusse.

Varssavi kindralkubermang 1902. aastal

1867. aastal taastati ka keisririigis kehtivad haridus ja õppeasutuste süsteem, taastati Varssavi õpperingkond ja elementaarkoolid, õpetajate seminaride ning erakoolide süsteem. 1869. aastal reorganiseeriti Varssavi kõrgem kool Varssavi ülikooliks.

1876. aastal kehtestati ka Poola õigussüsteemis Keisririigis kehtivad nõuded ning moodustati Venemaa Keisririigi õigussüsteemile omane kohtukorraldus (erandiks oli ainult vandemeeste süsteemi puudumine). Kehtima jäid Poola tsiviil-, äri- ja võlaõigusseadused.

Kindralkuberneride loend

[muuda | muuda lähteteksti]

Kindralkubermangu haldusjaotus

[muuda | muuda lähteteksti]
Kubermang Kubermangulinn Pindala,

tuh. km²

Elanikkond,

tuh. inimest, 1905. a seisuga

Varssavi kubermang Varssavi 17,6 2233
Kaliszi kubermang Kalisz 11,3 964
Kielce kubermang Kielce 10,2 899
Łomża kubermang Łomża 10,6 645
Lublini kubermang Lublin 16,9 1341
Piotrkówi kubermang Piotrków Trybunalski 12,2 1640
Płocki kubermang Płock 9,4 613
Radomi kubermang Radom 12,4 917
Siedlce kubermang Siedlce 14,3 894
Suwałki kubermang Suwałki 12,4 629
Eelnev
Kongressi-Poola
Varssavi kindralkubermang
1867–1918
Järgnev
Poola vabariik