Vaak

Vaak
	; Aedvaak Inula helenium
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Astrilaadsed Asterales;
Sugukond	Korvõielised Asteraceae;
Perekond	Vaak Inula; L.

Vaak (Inula) on astrilaadsete seltsi korvõieliste sugukonda kuuluv ühe- ja mitmeaastaste rohttaimede ning poolpõõsaste perekond.

Perekonda kuulub umbes 90 liiki, kes on levinud nii Euroopa parasvöötmes kui ka Aasia ja Aafrika soojematel aladel.

Vaagid on väga erineva kasvuga. Väiksemad on üksnes mõni sentimeeter kõrged, suuremad võivad kasvada 3 m kõrgeks. Kõrgematel liikidel kalduvad olema väga karedad lehed.

Vaakidel on kollased karikakart meenutavad õisikud, sageli kitsaste keelõitega. Kõigile vaakidele on omased lame õisik, karvane pappus ja aganate puudumine.

Vaakide seas on palju ilutaimi, mida kasvatati juba antiikajal.

Keemiline koostis ja kasutamine

Vaakide juured ja risoomid sisaldavad inuliini (kuni 44%), polüsahhatiide, vaiku, liimvaiku, jälgi alkaloididest, saponiine ja eeterlikke õlisid (kuni 4,3%). Eeterlikest õlidest põhiosa moodustavad alfaselineeni saadused kahetsüklilised seskviterpeenid: alantolaktoon, isoalantolaktoon ja dihüdroalantolaktoon. Kahetsükliliste seskviterpeenide hulka kuuluvate laktoonide segu, mis eraldub vaakide eeterlikest õlidest kristallilisel kujul, nimetatakse heleniiniks. Peale heleniini kuuluvad vaakide eeterlike õlide koosseisu alantool, proasuleen ja tokoferool. Heleniin on nime saanud aedvaagi ladinakeelse nime Inula helenium järgi.

Vaakide rohtsed osad sisaldavad eeterlikke õlisid (kuni 3%), askorbiinhapet, mõruainet alantopikriini ning flavonoide kvertsitriini ja isokvertsitriini. Viimased on nime saanud tamme ladinakeelse nime Quercus järgi.

Vaakidest valmistatakse tablette alantolaktooniga (solkmete vastu) ja alantooniga (mao ja kaksteistsõrmiksoole haavandite vastu). Alantoon tugevdab vereringet mao limaskestas, kiirendab haavandite paranemist ning suurendab maomahla happelisust ja vähendab selle pepsiinisisaldust, mis soodustab paranemist.

Vaagil on põletikuvastased, sapieritust soodustavad, röga lahtistavad ja nõrgalt kuseeritust soodustavad omadused. Vaak aeglustab sooltoru kokkutõmbeid ja selle sekretsiooni ning rohkendab ühtlasi sapi juhtimist kaksteistsõrmiksoolde, mis vaagi antiseptilist toimet arvestades aitab seedeelundkonna haigusi ravida.

Vaake peetakse ravimtaimedeks. Korjatakse juuri ja risoome. Need kaevatakse välja ja raputatakse mullast puhtaks ning maapealne osa ja peenikesed juured lõigatakse ära. Ka mustunud, surnud ja kahjustatud juured visatakse ära. Ülejäänud osa pestakse puhtaks külmas vees ning lõigatakse 1–2 dm pikkusteks osadeks, ka pikuti lõigatakse nad mitmeks. Neid kuivatatakse algul 2–3 päeva vabas õhus ja edasi soojas hästi õhutatud ruumis või kuivatis temperatuuril mitte üle +40 °C, kusjuures juuri ei tohi laotada paksema kihina kui 5 cm. Kuivatatud juuri säilitatakse kottides või puu- või klaastaaras kuni 3 aastat.

Konservi- ja kalatööstuses kasutatakse vaakide juuri ja risoome maitseainena ja ingveri asendajana.

Vaakidest saab valmistada sinist värvi, kui taime tõmmisele lisada kaaliumkarbonaati või kaaliumhüdroksiidi.

Eestis esinevad liigid

Inula helenium – aedvaak (ilutaim, harva metsistub)
Inula salicina – pajuvaak (Eestis tavaline)
Inula britannica – inglise vaak (Eestis paiguti)

Muid liike

Inula acaulis – varretu vaak
Inula britannica – inglise vaak
Inula conyza – vägivaak
Inula ensifolia – mõõklehine vaak
Inula grandiflora – suureõieline vaak
Inula helenium – aedvaak
Inula hookeri – sikkimi vaak
Inula magnifica – hunnitu vaak
Inula oculus-christi – silmvaak
Inula orientalis – näärmekas vaak
Inula racemosa – kobarvaak
Inula rhizocephala – lühivarreline vaak
Inula royleana – Royle vaak
Inula salicina – pajuvaak