Ulriksdali loss
Ulriksdali loss (rootsi keeles Ulriksdals slott) on Rootsi kuningaloss, mis asub Solna Rahvuslikus Linnapargis Edsvikeni ääres 6 km kaugusel Stockholmist. Palee on huvilistele avatud 1986. aastast.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Algselt kutsuti lossi selle omaniku Jakob De la Gardie järgi Jakobsdaliks. De la Gardie oli lasknud lossi ehitada arhitekt Hans Jacob Kristleril 1643–1645 maaresidentsiks. Pärast isa surma läks loss ta pojale Magnus Gabriel De la Gardiele, kellelt 1669. aastal ostis lossi kuninganna Hedwig Eleonora. Lossi praegune välimus ja kujundus on peamiselt Nicodemus Tessin vanema looming.
Hedwig Eleonoral olid lossiga suured plaanid ning 1684. aastal nimetas ta palee selle tulevase omaniku, oma pojapoja prints Ulriku järgi Ulriksdaliks. Prints suri aastaselt ning loss oli Hedwig Eleonora omanduses aastani 1715, mil palee loovutati Frederik I käsul.
Mitmel Nicodemus Tessin vanema joonistusel on näha kolmekorruseline suurusugune palee, mille katusel on laternad. Lisaks on joonistusi ka sisustatud ärklikorrusest ja tiibhoonete merepoolsetest fassaadidest. Nicodemus Tessin vanem alustas ehitustöid 1670. aastal, kuid finantsprobleemide tõttu katkestati need 1690. aasta paiku.
Kui kujundustööd 1720. aastal Frederik I eestvõttel taas algasid, tegi arhitekt Carl Hårleman uue projekti. Näiteks lasi ta Ulriksdali paleele paigaldada esimese mansardkatuse Rootsis. 18. sajandil elasid seal Adolf Frederik ja kuninganna Lovisa Ulrika ning kuninganna lasi parki ehitada lossiteatri, mida tänapäeval kutsutakse "Confidencen".
1822–1849, mil lossis asus veterinaariakliinik, säilitati sisekujunduses suhteliselt vähe 18. sajandi elemente. Seejärel asus lossis vanadekodu, mille Karl XIV Johan oli lasknud rajada Vene-Rootsi sõja (1808–1809) veteranidele. Aastani 1856, mil lossi ostis prints Karl (hilisem Karl XV), oli loss peaaegu tühi. Arhitekt Fredrik Willhelm Scholanderi abiga kujundas prints Karl lossi enda maitsele vastavaks.
1923 abiellus prints Gustav Adolf (Gustav VI Adolf) Louise Mountbatteniga ning Ulriksdali loss sai kuningliku paariga tihedalt seotuks. Nende ajal muudeti varasem Rüütlite saal elutoaks, mille kujundas arhitekt Carl Malmsten.
Palee on huvilistele avatud olnud 1986. aastast, seal saab vaadata Gustav VI Adolfi joonistuste- ja käsitöökollektsiooni ning Gustav V hõbedakollektsiooni. Originaalmööblit säilitatakse selleks eraldatud ruumides.
Lossiteater
[muuda | muuda lähteteksti]Lossiteater asub 1670. aastast pärit hoones, mida algselt kasutati ratsamaneežina ja hiljem külalistemajana. 1753. aastal lasi kuninganna Louisa Ulrika arhitekt Carl Fredrik Adelcrantzil ehitada hoone ümber teatrimajaks. Tulemuseks oli rokokoostiilis 200-kohaline teatrihoone, mis on tänapäeval vanim rokoostiilis teater Rootsis.
Kabel
[muuda | muuda lähteteksti]Algselt paiknes 1662. aastal arhitekti Jean de la Vallée projekteeritud kabel põhjatiivas. 1774. aastal lasi Gustav III renoveerimistööde käigus kabeli lammutada ning uus kabel ehitati lossiparki. Ehitustööd kestsid 1864–1865 ning neid juhtis arhitekt Fredrik Wilhelm Scholander. Uus kabel ehitati Hollandi uusrenessanss-stiilis ja Veneetsia mõjutustega.
Kasvuhoone
[muuda | muuda lähteteksti]Kasvuhoone ehk triiphoone ehitati 1600ndail Nicodemus Tessin noorema juhtimisel ning praegu asub seal Apelsinide muuseum. Kasvuhoones on ka skulptuure Rahvusmuuseumist, teiste hulgas näiteks Johan Tobias Sergeli ja Carl Milles'i töid.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]