Uherský Brod

Uherský Brod
tšehhi Uherský Brod saksa Ungarisch Brod
Uherský Brodi lipp Uherský Brodi vapp
Pindala: 52,06 km²
Elanikke: 16 444 (1.01.2024)
Koordinaadid: 49° 2′ N, 17° 39′ E

Uherský Brod (saksa keeles Ungarisch Brod, tõlkes Ungari Koole) on linn Tšehhis Zlíni maakonnas Uherské Hradiště ringkonnas. Linn asub Bílé Karpaty mägedes Olšava jõe kaldal merepinnast 251 meetri kõrgusel.

Tähtsamad tööstusettevõtted on sealne õlletehas, ehitusfirma ja tulirelvi valmistav ettevõte Česká zbrojovka Uherský Brod. Linnas on kino, kultuurimaja ja raamatukogu

Vaatamisväärsusteks on aastal 1692 neitsi Maarja auks püstitatud sammas, Jan Amos Komenský muuseum, häärber aastast 1512, raekoda aastast 1702, hussiitide kirik aastast 1733 ja kaks keskaegset katoliku kirikut

Ajalugu

Piirkonda on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1140; toona kandis see nime Brod ja seal asus koolmekoht. Aastal 1272 andis Otakar II asulale kuningliku linna staatuse. Aastal 1506 andis Ulászló II linna Janile Kunovicist, ühtlasi kaotas see kuningliku linna staatuse.

XVI sajandil valmisid nii sealne häärber kui ka raekoda. XVII sajandil ründasid linna ungarlased, mistõttu selle areng peatus. Sajandi keskel ehitati sealse dominiiklaste kloostri juurde katoliku kirik. Taas hakkas linn intensiivsemalt kasvama XVIII sajandil, mil sinna asusid elama nii sakslased kui ka juudid. Toona domineerisid raes sakslased, tšehhid hakkasid linna juhtimisel rolli mängima allesXIX sajandil, mil tööstuse areng tõi sinna maalt tšehhi rahvusest elanikke. Aastal 1894 ehitati sinna õlletehas. Tol perioodil jagunes linn kolmeks – juudi agul, kesklinn, kus elasid rikkamad tšehhi ja saksa soost elanikud, ning poolagraarne äärelinn, kus elasid valdavalt tšehhid.

Pärast Tšehhoslovakkia iseseisvumist kujunes linn kohaliku põllumajandusliku piirkonna keskuseks. Linnas peeti kolm korda aastas laata. Aastal 1922 rajati sinna esimene kino. Kui Saksamaal tulid võimule natsid, rajati sinna linna strateegilist asukohta arvestades tulirelvade tehas.

Teise maailmasõja ajal hävitasid sakslased sealse juutide kogukonna. Ellu jäänud linnast pagenud juudid sõja lõppedes sinna tagasi enam ei tulnud, eelistades jääda välismaale.

Aastal 2015 leidis sealses restoranis aset tulistamine, mille käigus hukkus üheksa inimest.

Linnapead

1850–1854 – Karel Hladník 1854–1861 – Antonín Schönweitz 1861–1870 – Matěj Pecháček 1870–1890 – Ludvík Brix 1890–1893 – Matěj Pecháček 1893–1897 – Bedřich Weber 1897–1900 – Ignác Seichert 1900–1905 – Bedřich Weber 1905–1919 – Hubert Herold 1919–1928 – Jan Renner 1928–1932 – Jaroslav Lužný 1932–1939 – Bohuslav Luža 1939–1941 – Jaroslav Hlobil 1941–1944 – Vladimír Havránek 1944–1945 – Karel Zobek 1945– Vincenc Jelínek

1945–1946 – Dominik Zůbek 1946–1948 – Cyril Kramář 1948–1949 – Jaroslav Kubíček 1949–1952 – Václav Sláma 1952–1954 – Vladimír Křenek 1954–1960 – František Bernas 1960–1964 – František Černý 1964–1971 – Josef Zdráhal 1971–1981 – Antonín Pavlacký 1981–1984 – Jindřich Rožnovský 1984–1989 – Josef Popelka 1989–1990 – Josef Krivda 1990–1998 – Jiří Veselý 1998–2010 – Ladislav Kryštov 2010–2018 – Patrik Kunčar 2018– Ferdinand Kubáník

Elanikkond

5855 (1869) 6492 (1880) 6935 (1890) 7399 (1900) 8014 (1910) 8384 (1921) 8821 (1930) 9856 (1950)

12 565 (1961) 14 406 (1970) 17 459 (1980) 17 721 (1991) 17 592 (2001) 16 758 (2011) 16 493 (2019)

1930. aasta rahvaloenduse andmetel oli Uherský Brod elanikest tšehhoslovaki päritolu 5445 inimest, sakslasi oli 42. Roomakatoliku usku oli 4268 inimest, luterlasi oli 79, 998 inimest olid aga hussiidid. Juute oli 493.

Sõpruslinnad

• Naarden, Holland

• Nové Mesto nad Váhom, Slovakkia

Pilte

• 
  Kirik dominiiklaste kloostri juures
• 
  Uherský Brodi häärber
• 
  Hussiitide kirik
• 
  Raekoda
• 
  Neitsi Maarja sammas
• 
  Katoliku kirik

Tuntud elanikke

• Jan Amos Komenský – Tšehhi õpetaja
• Vladimír Babula – Tšehhi kirjanik
• Vlastimil Babula – Tšehhi maletaja
• Ladislav Boháč – Tšehhi näitleja
• František Kožík – Tšehhi kirjanik ja esperantist
• Vojtěch Luža – Tšehhi sõjaväelane
• Zdeňka Švabíková – Tšehhi näitleja
• Martin Johann Wikosch – Austria ajaloolane
• Georg Israela – hernhuutlaste piiskop
• Johann Siegmund Hayek von Waldstätten – Austria riigitegelane

Välislingid

• Linna koduleht