Tritikale
Tritikale (ka tritik; Triticosecale) on ristamisega saadud hübriid, mille emastaim on nisu (Triticum) ja isastaim rukis (Secale).[1]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimeste nisu ja rukki hübriidide sünniaasta küündib juba 1875. aastani, kuid tänapäeval kasutusel olevad suurt saaki andvad tritikale sordid on aretatud viimastel aastakümnetel. Nisu ja rukki ristamise mõte seisnes selles, et ühendada nisu kvaliteet, produktiivsus ja resistentsus haigustele ning rukki vastupidavus keskkonnatingimustele.[2]
Algul kasvatati tritikalet söödaviljana, nüüdisaegseid sorte kasvatatakse ka inimtoiduks mitmete küpsetiste tegemiseks.[1]
Külvamine
[muuda | muuda lähteteksti]Suvitritikalet tuleks külvata nii vara kui võimalik, et saak jõuaks valmida, kuna suvitritikalel on hiline valmimisaeg. Suvitritikale tuleks külvata mai teisel nädalal. Soovituslikult tuleks külv lõpetada 15. maiks. Talitritikale külvamiseks sobilik aeg on alates 15. augustist. Talitritikale idanemine sõltub eelkõige mulla temperatuurist. Mida hilisemaks jääb külv, seda vähem talvekindel on taim, ja kui külvata liiga vara, on oht, et taim saavutab liiga suure kasvu ning see muudab ta samuti vähem talvekindlaks.[3]
Tritikale kasvatamine
[muuda | muuda lähteteksti]Talitritikale kasvupind Eestis olnud 6000–8000 ha, saagikus 2,5–3,5 t/ha. Eestis kasvatatakse tritikalet peamiselt loomasöödaks. Suvitritikalet viimastel aastatel meil kasvatatud ei ole. Suvitritikale jaoks on meie suved lühikesed ja päikesevaesed.[1]
1960. aastatel kasvatati ainuüksi Ameerikas tritikalet 250 000 hektaril, kuid ajapikku kadus tritikale järele nõudlus. Nüüdisajal kasvatatakse USAs tritikalet vaid mõnel tuhandel hektaril ja sedagi ainult loomasöödaks.[2]
Tritikale sortidel on suurepärane haiguse resistentsuse profiil. Kuigi nad on haiguskindlamad kui mõned muud teraviljad, vähendab kevadiste sortide hiline küpsus teatud piirkondades sobivust teravilja tootmiseks. Talvine tritikale on väga hea külmakindlusega, kuid mitte nii kindel kui rukis. Tritikale on ka põuakindlam kui kaer, nisu ja oder.[3]
Maailma kogutoodang
[muuda | muuda lähteteksti]2017. aastal toodeti maailmas kokku 15,56 miljonit tonni tritikalet.[4]
| Riik | Toodang 2017, tonnides |
Osakaal 2017, % |
|---|---|---|
 Poola
|
5 102 445 | 32,8 |
 Saksamaa
|
2 397 300 | 15,4 |
 Valgevene
|
1 641 882 | 10,5 |
 Prantsusmaa
|
1 448 116 | 9,3 |
 Hiina
|
688 636 | 4,4 |
 Venemaa
|
619 202 | 4,0 |
 Hispaania
|
550 838 | 3,5 |
 Ungari
|
480 425 | 3,1 |
 Leedu
|
331 456 | 2,1 |
 Austria
|
322 560 | 2,1 |
| Maailm | 15 564 050 | 100 |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 MES nõuandeteenistus. "Talitritikale". Vaadatud 2018/03/12.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud=(juhend) - ↑ 2,0 2,1 University of Wisconsin-Extension (1990). "Tritacale". Nov. 1989. Vaadatud 2018/03/12.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud=(juhend) - ↑ 3,0 3,1 Government of Alberta (15.02.2006). "Triticale Crop Production". Vaadatud 13.03.2018.
- ↑ 4,0 4,1 Food and Agriculture Organization of the United Nations Kasutatud 04.11.2019