Songtsen Gampo
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2006) |
Songtsen Gampo (Srong-btsan Sgam-po) (604–649) oli Tiibeti Yarlungide kuningliku dünastia 33. kuningas.
Lhato Tori järglane Songtsen Gampo (Srontsan Gampo) on tuntud ka kui esmane Tiibeti budismi asutaja ja hiljem tunnistati (Tsenresigi) ehk "Kaastunde Isanda" Avalokitešvara kehastuseks, kellest hiljem sai Tiibeti kaitsejumal.
Songtsen Gampo tuli troonile 7. sajandi teisel aastakümnel. Ta oli algselt böni usuline kuid tedagi huvitasid tõlkimata raamatud, mis olid toodud Tiibetisse viis põlve tagasi Lhato Tori ajal. Ta saatis õpilasi Indiasse rändama ja tagasi tulles tõlkisid nad mitmed hinduistlikud ja budistlikud pühakirjad tiibeti keelde. Songtsen Gampo oli abielus Nepali printsessiga ja Hiina Wenchengiga (640/642. a). Tol ajastul oli Nepalis ja Hiinas põhiusk budism.
Tiibeti ajaloos on Songtsen Gampol väljapaistev koht – ta oli vallutaja, seaduste andja ja oma alamate valgustaja. Kuna Songtsen Gampo isa suri varakult, oli ta sunnitud troonile asuma juba 13-aastaselt.
Tiibetis võeti tol perioodil palju üle Hiinast: õukondlikud kombed, aktiivistati ehitustegevust, elamispaigaks sai pealinnana äsja tekkinud Lhasa, ilmus õukonnariietus, siid ja brokaat, kohale jõudis tee, tint. Tiibetis oli tol ajastul väga suur armee, sõjas ja lahingutes värvisid tiibetlased näo ookrimullaga punaseks. Relvastus oli kvaliteetne, armees oli range distsipliin. Desertööridele köideti rebasesabad külge. Tiibetis olid võikad karistused: lõigati ära kehaosi. Hiina allikad räägivad arenenud matmiskommetest. Tavaliselt kuninga surres jäi kaaskond Yarlungi orgu hauda teenindama. Elavate maailmas olid nad justkui surnud. Seal oli mitu meeskonda (mitme surnud printsi puhul). Sinna toodi toitu.
Saatkondade ja hiina vahendusel toodi Tiibetisse riigisüsteem. Loodi esimesed seadused, pandi paika nõunikud, kohtusüsteem. Tiibet jagati viieks territooriumiks, nendel aladel oli ka sõjaline jaotus. Loodi esmane Tiibeti kalender ja esimesed kirjandusteosed (enne seda kirjakultuur puudus). Sellest ajast on pärit mitmed Tiibeti budismi sümbolid: kloostriansambel (pillid), hobuse- või jakisaba, kindralitel koledad (hirmuäratavad) maskid, sarvilised kiivrid, Tiibeti lipp (lõvid sõjaväelipult). Sel ajal jõudis legendi järgi Tiibetisse budism. Songtsen Gampo lõi seadused, et rahvas neid järgiks.
Songtsen Gampo rajas Tiibetisse esimesed budistlikud pühamud. Kõige olulisemaks peetakse tema 13 templi süsteemi. Neist kolmeteistkümnest on kõige tähtsam Lhasas asuv Dzokhangi tempel. Hiina printsessi Wen Zheng Gong Zhu saabudes algasid halvad ajad ja hutumid. Printsess tegeles maagiaga. Tiibeti platoo all lebav hiiglaslik naisdeemon, tema kolm rinda asuvad Lhasa kolme mäe all. Pea ida poole, jalad lääned, jäsemed laiali.
Deemonitari ja temaga koos tegutsevaid võimsaid kurje vaime oli vaja neutraliseerida, kuna nad ei soosinud budismi ja tõid Tiibetisse loodusõnnetusi. Tigeduste rahustamiseks ja lepitamiseks ehitati templeid, millest ka see kolmeteistkümne templi süsteem. Ehitustööde üle pandi valvama Nepali printsess. Yokhangi puitosad ehitati Nepali arhitektuuri stiilis. Üritati kopeerida vastavalt kohalikule arusaamale Indias asuva Vikramašila kloostri ülikooli templi põhiplaani. Yokhangi alla peideti tige-vaimude jaoks aare. Algsest ehitusest on säilinud vaid üksikuid osi. 12 ülejäänud templit Yokhangi ümber pidid deemonitari koos tigeduste seltskonnaga kinni naelutama, Dzokhang otse südame kohalt.
Songtsen Gampo ajal toimus Tiibetis kirja loomine. Kirja oli vaja eelkõige tekstide tõlkimiseks tiibeti keelde. Legendi järgi saatis Songtsen Gampo 16 ministri poega Kashmiri, et nad sealt koos loodud tähestiku ja kirjaga tagasi saabuksid. Tiibeti kirja leiutajaks oli Thonmi Sambhota (leiutas tähestiku Kashmiris), oli üks neist kolmest, kes kogu seltskonnast tagasi jõudis. Eeskujuks India devanaagari tähestik, loodi ka esimesed detailsed sõnaraamatud, kus sanskriti sõna vastas tiibeti sõnale. Sanskriti tõlkimisel kasutati kindlaid vasteid, nii et sanskriti originaali taastamine oleks uuesti lihtne. Legendi järgi hakati tõlkima ka juba esimesi budistlike tekste, Tiibetit olevat sel perioodil külastanud ka esimesed õpetlased.
Songtsen Gampo suri oma võimsuse tipul. Võim läks Gari perekonnast pärit regendi kätte. Algas taas sõda Siiditee oaaside pärast.
Songtsen Gampo surma järel tegi budism arengus sammu tagasi.