Mine sisu juurde

Rügement

Allikas: Vikipeedia
NATO Maa- ja Õhuväe üksused
Märk Üksus Koosseis         Ülem NATO kood
Pooljagu/grupp/
meeskond/
lahingpaar
2–6 nooremseersant/
kapral
OR-4/
OR-2
Jagu 6–12 seersant OR-4
Poolrühm 7-20 seersant OR-4
Rühm/
Lennupaar
15–50 leitnant
kapten
OF-1
OF-2
Kompanii/Patarei/
Salk/Lüli
80–250 kapten
major
OF-2
OF-3
Pataljon/Eskadron/
Eskadrill
300–800 kolonelleitnant OF-4
Rügement 500–1000 kolonel OF-5
Brigaad 3000–5000 kolonel
brigaadikindral
OF-5
OF-6
Diviis 10 000 – 30 000 kindralmajor OF-7
Korpus 30 000 – 50 000 kindralleitnant OF-8
Armee 100 000 – 300 000 kindral OF-9
Armeegrupp/
Rinne
2+ armeed välimarssal
armeekindral
OF-10
Sõjatander/
Operatsioonitander/
Piirkond
4+ armeegruppi kuuetärnikindral
ülemjuhataja
?

Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest. Rügement ei ole tavaliselt majanduslikult ja logistiliselt iseseisev üksus, vaid kuulub diviisi koosseisu.

Rügemendi suurus ja struktuur sõltuvad otstarbest. Eraldiseisvaks (üksikuks) rügemendiks võivad olla formeeritud ka koos tegutsevad või paiknevad sama väeliigi või eriala-relvaliigi pataljonid, mis ei moodusta siiski brigaadi. Näiteks suurtükiväerügement, tagalarügement, pioneerirügement.

Rügementi juhib vanemohvitser, tavaliselt kolonel. Rügemendil on oma number, lipp, pitsat ja staap.

Mereväes koosneb rügement divisjonidest, õhuväes eskadrillidest. Slaavi riikides ja SRÜ maades vastab rügemendisuurusele väeosale polk.

Tänapäeva armeedes on lahinguüksused-rügemendid asendatud sageli eri relvaliikidest koosnevate ja iseseisvamate brigaadidega. Siiski on osaliselt alles jäänud sama toetusotstarbelise relvaliigi pataljone koondavad rügemendid.

Esimesed rügemendid (Landsknecht) moodustati 16. sajandil Saksamaal.

NATO jalaväerügemendi standardtähis. I-d ei näita diviisi numbrit.