Preisimaa provints

Preisimaa provints (saksa: Provinz Preußen; poola: Prowincja Prusy; kašuubi: Prowincjô Prësë) oli Preisimaa provints aastatel 1829-1878. Preisimaa loodi Preisi kuningriigi provintsina 1829. aastal Ida-Preisimaa ja Lääne-Preisimaa provintsidest ning kaotati 1878. aastal, kui ühendamine tühistati.

Königsberg (nüüd Kaliningrad Venemaal) oli provintsi pealinn.

Ajalugu

Preisimaa provints loodi 13. aprillil 1824 Preisi kuningriigi idapoolseima provintsina. Provints moodustati varemeksisteerinud Ida-Preisimaa ja Lääne-Preisimaa provintside liitmisel personaalunioonis ja 3. detsembrist 1829 reaalunioonis.

Preisimaa territoorium vastas laias laastus ajaloolisele Preisimaa piirkonnale, millest provints ja kuningriik oma nimed said ning mille Poola kuningriik alates 1466. aasta Thorni teise rahuga jaganud oli. Piirkond jagunes Hertsoglikuks Preisimaaks, mis oli Poola lään, ja Kuninglikuks Preisimaaks, mis oli Poola lahutamatu osa otsevalitsemise all. Hertsoglik Preisimaa sai 1618. aastal Brandenburg-Preisimaa osaks ja sai 1701. aastal pärast Friedrich I kuningaks kroonimist Preisi kuningriigiks. Pärast kroonimist kasutati mõistet "Preisimaa provints" Ida-Preisimaa tähistamiseks, et eristada endise hertsogkonna territooriumit suuremast kuningriigist. Kuninglik Preisimaa annekteeriti Rzeczpospolitast Preisi kuningriiki 1772. aastal Esimese Poola jagamisega, pannes kogu Preisimaa piirkonna Preisi võimu alla. Järgmisel aastal muutis Preisimaa endised Kuningliku Preisimaa ja Hertsogliku Preisimaa (sealhulgas Ermlandi) väikeste piirimuudatustega vastavalt Lääne-Preisimaa ja Ida-Preisimaa provintsideks.

1. aprillil 1878 jaotati Preisimaa provints tagasi Lääne-Preisimaa ja Ida-Preisimaa provintsideks.