Postglossaatorid
Postglossaatorid (ka kommentaatorid) olid 14.–15. sajandi Itaalia õigusteadlaste koolkond.
Postglossaatorite koolkonna rajasid Bartolus de Saxoferrato (1314–1357) ja Baldus de Ubaldis (1327–1400). Postglossaatorid kommenteerisid ja süstematiseerisid Corpus iuris civilist ning mõjustasid oluliselt õigusteaduse kui süsteemi arengut, jätkates seega 11.–13. sajandil Bologna ülikoolis alguse saanud glossaatorite koolkonna tegevust.[1] Postglossaatorid olid mõjukaimad keskaegse Rooma õiguse loojad ja arendajad. Suunda arendati lisaks Itaaliale ka Prantsusmaal. Postglossaatorite koolkond arenes glossaatorite koolkonnast, kuid nad tõlgendasid Corpus iuris civilist praktiliselt ja süstemaatiliselt, mitte selgitavalt, nagu eelkäijad.[2] Kommentaatorid püüdsid seletada ja otsida rakendusi konfliktsetele Corpus iuris civilise tõlgendustele ning lisasid juurde moraalinorme. Teine postglossaatorite koolkonna suund oli feodaalõiguse lähestamine Rooma tsiviilõigusega ning seega ainuvõimu vähenemise soodustamine.
14.–15. sajandit peetakse Rooma õiguse uurimise languse ajaks. Teadusliku töö langus seisneb peamiselt selles, et ei uuritud enam Rooma õiguse algseid tekste, vaid nende juurde kirjutatud glosse, mis andsid võimaluse tõlgendada Rooma õigust meelevaldselt, leides sealt tihti seda, mida seal olla ei saanud.
Bartolus de Saxoferrato
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Bartolo da Sassoferrato
Bartolus de Saxoferrato (it k Bartolo da Sassoferrato) oli itaallasest jurist, kes õpetas Perugias õigusteadust. Ta õppis Barolos ja Bolognas ning uuris ja tõlgendas Justinianuse koodeksit (Codex Iustinianus), mis anti välja Roomas 6. sajandil Justinianus I valitsemise ajal. Bartolus koos mõttekaaslastega alustas ius commune kujundamist, mida kasutati ka Hispaanias, Portugalis ja Saksamaal. Bartolusest sai 1355. a Saksa-Rooma riigi keisri Karl IV saadik. Karl IV andis talle suured õigused ja isikliku vapi.[3]
Baldus de Ubaldis
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Baldus de Ubaldis
Baldus de Ubaldis oli Saxoferrato üks kõige silmapaistvamaid ja andekamaid õpilasi. Tal ei olnud mitte niivõrd tugevad ja originaalsed mõtted, kuivõrd suurepärane mälu ja ta valdas skolastilisi meetodeid. Kuulsaks sai ta mõtete selguse ja süstematiseerimise alal. 17-aastaselt sai temast õigusteaduste doktor. Baldus oli mitmes Itaalia ülikoolis professori ametikohal, õpetades ülikoolides õigusteadust. Ta töötas kohtunikuna, advokaadina, jurist-konsultandina. Koostas Pavia linna statuudid (kohalikud õigusaktid).[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Entsüklopeedia
- ↑ René David: . Comparative law, Encyclopædia Britannica, vaadatud 27.03.2018
- ↑ "Bartolus of Saxoferrato". Encyclopaedia Britannica. 2001.
- ↑ I.V. Getman-Pavlova, The Sources of the International Private Law; Theory: Italian Postglossator Baldi de Ubaldi, 2008 Law: J. St. U. Higher Sch. Econ. 13 (2008). HeinOnline.org