Olümpialipp
Olümpialipp on valge, ilma ääristuseta põhjaga plagu, mille keskel asub viievärviline olümpiasümbol.
Olümpialipu autor on Pierre de Coubertin. Ta valis rõngaste värvid nii, et igal maailma riigilipul oleks vähemalt üks värv ühine olümpialipu rõngaste värviga. (Siiski tekkis hiljem üks riik, nimelt Katar, mille lipul pole olümpialipu ühegi rõnga värvi.)
Maailmas on ilma Antarktikata viis mandrit ja viis maailmajagu, sama palju kui olümpialipul rõngaid. See on tekitanud mõnes arvamuse, justkui igale rõngale vastaks kindel maailmajagu või manner. Coubertin siiski ei andnud rõngastele eritähendusi ja pole ka üldlevinud kokkulepet, missuguste rõngastega maailmajagusid või mandreid seostada.
Esimene olümpialipp valmistati 1913. aastal Pariisis. 3 meetrit pika ja 2 meetrit laia lipu valgel põhjal on kujutatud olümpiasümbol ehk olümpiarõngad. Selle kujutise laius on 2 meetrit ja läbimõõt 60 cm.
Esimest korda heisati olümpialipp 5. aprillil 1914 Pan-Egiptuse mängudel Aleksandrias.
Lõpliku heakskiidu sai lipp 1914. aasta juunis Pariisis VI olümpiakongressil.
Ametlikult heisati olümpialipp esimest korda 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis.