Narva jõgi

Narva jõgi
Lähe	Peipsi järv 58° 59′ 14″ N, 27° 43′ 49″ E
Suubub	Narva lahte 59° 28′ 12″ N, 28° 2′ 36″ E
Valgla maad	Eesti, Venemaa, Läti
Valgla pindala	56 200 km²
Pikkus	73,8 km
Langus	30 m
Lang	0,39 m/km
Vooluhulk	399 m³/sek
Parempoolsed lisajõed	Vtroja jõgi, Tšerjomuhha oja, Zasseka oja, Pljussa jõgi, Rosona jõgi
Vasakpoolsed lisajõed	Jaama jõgi, Karoli oja, Tsiretoki oja, Permisküla oja, Gorodenka oja, Poruni jõgi, Mustajõgi, Kulgu jõgi, Tõrvajõgi, Kudruküla oja

See artikkel räägib jõest Eesti ja Venemaa vahelisel ajutisel piirikontrollijoonel, Valgevene jõe kohta vaata artiklit Narva jõgi (Nemunas).

Narva jõgi on jõgi Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelisel ajutisel piirikontrolljoonel. See algab Peipsist Vasknarva külast lõuna pool ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte. Ajalooliselt on jõge (eriti vene ja saksa keeles) nimetatud ka Narova jõeks.^[2]

Jõe pikkus on 73,8 kilomeetrit, keskmine laius 300 meetrit ja sügavus kuni 5 meetrit. Narva jõe suurim laius ulatub üle kilomeetri. Veerohkuselt on Narva jõgi Neeva järel teine Soome lahte suubuv jõgi ja Eesti veerohkeim jõgi. Jõe keskmine vooluhulk on umbes 400 m³/s, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda.

Jõgi moodustab Jaama küla lähedal oma paljude harude ja kanalitega nn Jaamaküla luhad.

Narva jõe jõgikonna pindala on 56 200 km² ning sinna kuuluvad kõik Peipsisse ja Võrtsjärve suubuvad jõed. Sealhulgas Emajõgi ja Velikaja jõgi.

Jõe läänekaldal asub Narva linn, selle vastas idakaldal Venemaal Jaanilinn (vene keeles Ivangorod).

Narva jõe järgi on saanud nimetuse Narva kultuur.

Lisajõed

Narva jõkke suubuvad vasakkaldalt (lähtest suudme suunas) Jaama jõgi (pikkusega 15,4 kilomeetrit), Karoli oja (5,1), Tsiretoki oja (3,5), Permisküla oja (15,7), Gorodenka oja (21), Poruni jõgi (11,4), Gluboki peakraav (3,6), Mustajõgi (29), Tõrvajõgi (14,7) ja Kudruküla oja (8).

Paremkaldalt suubuvad Narva jõkke (lähtest suudme suunas) Vtroja (Trooja) jõgi, Kašutška oja, Tšerjomuhha jõgi, Tragovosti (Dragobosti jõgi) jõgi, Zasseka jõgi, Sjuga oja (Sügavoja), Krjuša jõgi (Krivasoo jõgi), Pljussa jõgi (281 kilomeetrit pikk) ja Rosona jõgi (26 kilomeetrit pikk).

Jõesaared

Jões on kokku kümmekond suuremat saart: Permisküla juures on jões 2,2 kilomeetri pikkune Permisküla saar, Kuningaküla saar, Suursaar ja Väikesaar, Roosaar, Raudsaar, Kreenholm ning Kaunissaar, lisaks veel arvukalt väiksemaid saari.

Narva juga

Pikemalt artiklis Narva juga

Narva linna kohal jaotab Kreenholmi saar (Varesesaar) jõe kaheks. Mõlemal jõeharul asub Narva juga, millesse lastakse vett ainult haruharva. Joa idapoolse haru kõrgus on 6,5 meetrit ja laius 130 meetrit, joa läänepoolse haru kõrgus on 3,5–4 meetrit ja laius 70 meetrit. Astangutest alamal on jõgi umbes 3 kilomeetri ulatuses kärestikuline.

Sillad

Jõge ületavad Sõpruse maanteesild ja Narva raudteesild.

Ajalugu

Alates 13. sajandist kuni 1910. aastate lõpuni oli Narva jõgi Vana-Liivimaa (18.–19. sajandil Venemaa keisririigi Balti kubermangude) ajalooliseks küllaltki püsivaks idapiiriks. Erandi moodustas vaid Narva linn, mis kuulus halduslikult Peterburi kubermangu. Aastail 1920–1940 asus Eesti ja NSV Liidu piir jõest veidi ida pool, hõlmates ka Narva-tagused vallad.

21. jaanuar 1927 täpsustas Viru maavalitsus, et Naroova-Jõesuu alevi, Naroova valla ja Naroova jõe nimedes Akadeemilise Emakeele Seltsi kaalutlemisel ja maavalitsuse vastava otsuse põhjal 20. novembrist 1926 (protokoll nr 71 §§ ll ja 14) tuleb "Naroova“ asemel tarvitada ja kirjutada "Narva“^[3].

Alates 1944. aastast sai Narva jõgi Eesti NSV ja Vene NFSV halduspiiriks. 1991. aastal muutus see taastatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheliseks ajutiseks kontrolljooneks, de facto idapiiriks.

Narva jõe ülemjooksu süvendamine

Veetaseme alandamiseks Narva jõel otsustati parandada väljavoolutingimusi jõe lähtes. Selleks plaaniti eemaldada liivamadalikud, süvendada jõe ülemjooksu ja lähte kitsendamisega suurendada voolukiirust. 1928. aastal kinnitati süvendamistööde kaheosaline kava: Permisküla kärestike süvendamine ja Vasknarva liivamadaliku süvendamine koos nelja buuni rajamisega. Kavandatu pidi Peipsi järve veetaset alandama 0,3 meetri võrra ning vähendama üleujutuspäevade arvu. Permisküla kärestikke süvendati 2,25 meetri võrra. Jõe põhjast eemaldati kivimassi koguses umbes 235 000 kuupmeetrini. Süvendustöid teostasid koppsüvendaja Hiiglane, kompressorlaev Puurija, kuus veopraami, kaks puksiirlaeva, millest üks kandis nime Hüva, ning neli puurimispontooni. Verhovski kärestike süvendati 2,25 meetri võrra 1,5 kilomeetri ulatuses. Vasknarvas süvendati Narva jõe lähtes asuvat liivamadalikku ning rajati selle ette kolm põiktammi ehk buuni (praegu mõõdetuna 660 m, 570 m, 220 m) ja üks voolusuunav tamm. 1934. aastaks jõuti süvendustöödega Permisküla ja Kakoloki saare vahele.^[4] 1939. aasta sügiseks olid süvendustööd jõudnud Kakolokini. Süvendustööd kestsid kuni 1939. aasta sügiseni, mil Teine maailmasõda need peatas ning osa Narva jõe ülemjooksust jäigi puhastamata.

Hüdroelektrijaama rajamine

Seoses Narva hüdroelektrijaama ehitusega aastal 1956 paisutati jõele Narva veehoidla, mis ulatub Narvast Poruni jõe suudmeni. Narva veehoidla rajamisel uppusid mitmed Omuti kärestikest allavoolu jäävad madalamad saared (Vallisaar jt) Mustajõe juures.