Mine sisu juurde

NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalne klassifikatsioon

Allikas: Vikipeedia

NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalne klassifikatsioon on inimeste südamepuudulikkusega seotud funktsionaalsete seisundite klassifikatsioon, mis on välja töötatud New Yorgi Südamearstide Assotsiatsiooni (NYHA) poolt.[1][2][3] Esimese NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalse klassifikatsiooni avaldas 1928. aastal New Yorgi Südamearstide Assotsiatsioon.[3]

NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalne klassifikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]
NYHA klass Patsiendi sümptomid
NYHA I Südame haiguslik seisund, asümptomaatiline (õhupuudust võib esineda pikemaajalisel kõndimisel, jooksmisel, treppidest astumisel jne), normaalset füüsilist tegevust ei ole tarvis piirata.
NYHA II Südame haiguslik seisund, kergete sümptomitega (mõningane õhupuuduse tunne ja/või rinnaangiin), füüsilist tegevust soovitatakse pisut piirata.
NYHA III Südame haiguslik seisund, sümptomite avaldumine igapäevastes toimingutes, nagu kõndimine tasasel pinnal 20–100 m. Füüsiline tegevus on koormav, mugavus üksnes puhkeolekus.
NYHA IV Südame haiguslik seisund, igapäevane tegevus piiratud, sümptomid avalduvad lamades, süües, istudes nn voodihaiged.

Kliiniline kardioloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

NYHA klassifikatsiooni kasutatakse, vaatamata klassifikatsiooni piirangutele, mingil määral ka tänapäeval südamepuudulikkuse diagnoosimisel ja kaasaegsete laboratoorse diagnostika meetodite ning analüüside läbiviimise plaani ja/või eristusdiagnoosi koostamisel.[4]


  1. Trapido, 2007, lk 170
  2. Südamehaigused, 2010, lk 260
  3. 3,0 3,1 Hurst et al, 1999
  4. Raphael et al, 2007

Kasutatud allikad

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]