Muia Veetamm
Ilme
Muia Veetamm (sündinud Ellen-Aliide Ventsel, abielus kuni 25.01.1937 Ellen-Aliide Eisvald, eestistatult kodanikunimi Elts Ristmägi, 2. märts 1907 Kirivalla – 15. detsember 1995 Tallinn) oli eesti luuletaja ja tõlkija.[1]
Ta oli 1935–1942 Tallinna Töölisteatri näitleja, 1942–1948 põllutööline, seejärel vabakutseline kirjanik.[2]
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Silma ja südamega" (Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949)
- "Matka mälestusi" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955)
- "Sulepallid" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956)
- "Orav Rõõmuraas-käbikuningas: laule oravast ja muust looma- ning linnurahvast" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958)
- "Pill ja peegel" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959)
- "Õied ja juured: lugusid kasvatuslikel teemadel" (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962)
- "Rajad ja uksed" (Tallinn: Eesti Raamat, 1968)
- "Vee ja liiva joonel: luuletusi aastaist 1940–1973" (Tallinn: Eesti Raamat, 1974)
- "Tutt ja Tops" (Tallinn: Eesti Raamat, 1979)
- "Põdrakanepist puri" (Tallinn: Eesti Raamat, 1982)
- "Kuldnokk-Kullanokk" (Tallinn: Eesti Raamat, 1984)
- "Videviku virved" (Tallinn: Eesti Raamat, 1985)
- "Kevadest kevadeni" (Tallinn: Eesti Raamat, 1987)
- "Tunamull'ne" (Tallinn: Eesti Raamat, 1992)
- ooperi "Kauged rannad" libreto
Tõlkeid
[muuda | muuda lähteteksti]Rumeenia keelest
[muuda | muuda lähteteksti]- Mihai Eminescu, "Pimedus ja luuletaja" (koos Helvi Jürissoniga; Tallinn: Eesti Raamat, 1972)
Ukraina keelest
[muuda | muuda lähteteksti]- Lesja Ukrainka, "Aoeelsed tuled" (koos Harald Rajametsa ja Helvi Jürissoniga; Tallinn: Eesti Raamat, 1971)
Valgevene keelest
[muuda | muuda lähteteksti]- Janka Kupala, "Aga kukulind see kukkus..." (koos Helvi Jürissoniga; Tallinn: Eesti Raamat, 1966)
- Jakub Kolas, "Aknaruutude helin: valitud luuletusi" (koos Helvi Jürissoniga; Tallinn: Eesti Raamat, 1968)
- Vassil Vitka, "Laululõimik-värsipõimik" (Tallinn: Eesti Raamat, 1980)
- Janka Kupala, "Laul sünnimaast" (koos Helvi Jürissoniga; Tallinn: Eesti Raamat, 1982)
Vene keelest
[muuda | muuda lähteteksti]- Aleksander Andrejevitš Prokofjev, "Kutse rännakule" (koos Helvi Jürissoni, Ellen Niidu, Jaan Krossi, Minni Nurme ja Heljo Männiga; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962)
- Petrus Brovka, "Ja päevad mööduvad" (koos Helvi Jürissoni ja Valeeria Villandiga; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964)
- Sergei Jessinin, "Luuletused" (koos Helvi Jürissoni, Jaan Krossi, Ellen Niidu, Linda Ruudi, August Sanga, Venda Sõelsepa, Elem Treieri ja Debora Vaarandiga; Tallinn: Eesti Raamat, 1970)
- ""Seal Sahhalini saare peal ...": valik Sahhalini poeetide luulet" (Tallinn: Eesti Raamat, 1979)
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Muia Veetamm oli abielus kunstnik Aleksander Ristmäega (kuni 1937 Eisvald).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ O. Kruus, Pilk Muia Veetamme 60-verstasele teele. Sirp ja Vasar, 3. märts 1967, lk 3.
- ↑ Eesti entsüklopeedia. 14. köide: Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 592.
Tsitaadid Vikitsitaatides: Muia Veetamm |