Konstantin Ušinski
Konstantin Ušinski (vene keeles Константин Дмитриевич Ушинский; 3. märts (vkj. 19. veebruar) 1823 Tula – 3. jaanuar 1871 (vkj. 22. detsember 1870) Odessa) oli Venemaa pedagoog, kirjanik ja pedagoogikateadlane.
Ta sündis aastal Tulas eruohvitseri peres. Tema isa oli 1812. aasta isamaasõja veteran. Varsti määrati isa Tšernigivi kubermangu Novgorod-Siverskisse. Tema lapsepõlv möödus isa omandatud mõisas Desna jõe ääres. Ema Ljubov (sündinud Karpinskaja) suri, kui poeg oli 12-aastane.
Konstantin lõpetas 1840 Novgorod-Siverskis gümnaasiumi, misjärel asus õppima Moskva Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1844. 1846–49 oli ta professor Jaroslavlis Demidovi lütseumis, kuid sunniti sealt lahkuma liberaalsete vaadete tõttu. Pärast poolteist aastat kestnud töötust sai ta väikeametniku (täpsemalt lauaülema) koha Välisusundite osakonnas, mida ta nimetas kõige igavamaks võimalikuks töökohaks.
1854 sai Ušinski tänu endisele kolleegile Demidovi instituudist vene keele õpetajaks Gattšina orbudekodusse. 1855–59 oli ta samas inspektor.
1859–62 oli Ušinski inspektor Smolnõi Aadlidaamide Pansionis, 1860–62 oli ta ühtlasi rahvavalgustusministeeriumi ajakirja peatoimetaja. Tal tekkis konflikt ministeeriumiga, misjärel ta oli sunnitud tööst Venemaal loobuma ja ta suundus Lääne-Euroopasse. Ta külastas Šveitsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias ja Itaalias mitmesuguseid õppeasutusi, sealhulgas lasteaedu, neidukoole ja internaatkoole ning pidas neid Venemaa koolidega võrreldes märksa paremat haridust andvateks.
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Mai 2017) |