Hugues Capet
Hugues Capet (umbes 940 – 24. oktoober 996) oli esimene Kapetingide soost Prantsusmaa kuningriigi kuningas 987. aastast kuni surmani.
Päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]Hugues oli algselt Robertiinide dünastia esindaja, tema vanaisa Neustria markide markkrahv Robert I oli samuti olnud Lääne-Frangi riigi kuningas (922–923). Tema isa oli Pariisi krahv Hugues Suur ja ema Hedwiga Saksimaalt, kes oli Saksimaa hertsogi 912–936 ja Saksa kuninga 919–936 Heinrich Linnupüüdja tütar ja esimese Saksa-Rooma keisri Otto I õde. Samuti oli ta suhteliselt lähedane sugulane ka Karolingidega.
956. aastal, pärast oma isa surma, sai Hugues'st Pariisi krahv ja seega mõjuvõimsaim ülik Prantsusmaa kuningriigis. Et ta polnud aga veel täisealine, siis valitses tema eest esialgu Kölni peapiiskop Bruno. Täisealiseks saanuna sai Hugues'st peagi Prantsusmaa kuningriigi tegelik valitseja, kuigi keskvõimust sõltumatud olid nii Bretagne, Normandia kui ka Burgundia, viimases valitsesid alates 956. aastal küll Hugues' vennad Henri Suur (965–1002) ja Otto Wilhelm (1002–1004).
986. aastaks oli Hugues koos oma liitlastega saanud sisuliselt Prantsusmaa kuningriigi valitsejaks ja kui senine kuningas, Lothaire, järgmisel aastal suri, valisidki riigi ülikud Hugues' kuningaks. Ta saavutas ka oma poja Roberti kaaskuningaks kroonimise ning pani nõnda aluse uuele dünastiale, mis valitses Prantsusmaa kuningriiki otseliinis kuni 1328. aastani, Kapetingide kõrvalharud Borbónid valitsevad aga siiani Hispaaniat, teine kõrvalliin on võimul Luksemburgis.
Hugues' võim oli väga piiratud, sest otseselt valitses ta vaid oma pärusvaldusi ehk Pariisi lähiümbrust. Mujal ei olnud tal palju õigusi ning pidevalt valitses ka ülikute vandenõu oht. Hugues'i vahetu kontrolli alla veidi rohkem kui Seine'i keskjooksu ümbritsevad territooriumid, samas võimsad maaisandad, nagu 10. ja 11. sajandi Blois' krahvid, kogusid endale suuri valdusi abielude kaudu ja kokkulepete kaudu väikeaadlikega kaitse ja toetuse eest.
Esimeste Kapetingide kuninglik domeen oli algul piiratud osaga Île-de-France'ist, Pariisi ja Orléansi vahel, mis olid tema peamised linnad. Mujal olid suurisandad, kes rakendasid oma võimu, eriti kuus ilmalikku Prantsusmaa peeri: Akvitaania, Burgundia ja Normandia hertsog, nende kõrval Champagne'i, Flandria ja Toulouse'i krahv. Peamised poliitilised võimukeskused olid suured krahvkonnad, mida valitsesid sisuliselt autonoomselt krahvisuguvõsad. Tähtsamad krahvkonnad, millest mõnest sai hiljem hertsogkond, olid Flandria, Champagne, Normandia, Bretagne, Burgundia, Blois-Chartres, Anjou, Pariis (s.t Île-de-France), Poitou-Akvitaania, mis omandas Gascogne'i hertsogkonna, Toulouse'i ja Barcelona.
Hugues'l olid siiski üldiselt head suhted Saksa-Rooma keisrite Otto II ja Otto III-ga ning ta suutis oma piiratud võimu kuni surmani hoida ja tagada ka poja troonipärimise.
| Eelnev Lothaire |
Prantsusmaa kuningas 987–996 |
Järgnev Robert II |