Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)
Gotthard Johann von Knorring (11. november 1744 – 17. detsember 1825) oli Knorringite aadlisuguvõsast pärit Vene jalaväekindral ja maaomanik. Ta oli Norra, Penuja ja Udeva mõisnik.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Gotthard Johann von Knorring sündis 11. novembril 1744 Ervita mõisas meeskohtunik Adam Friedrich ja Dorothea Elisabeth Zöge von Manteuffeli perekonda.[1]
1758. aastal astus Knorring Peterburis kadetikorpusesse. 1764. aastal ülendati ta porutšikuks ja kuus aastat hiljem majoriks. Ta võttis osa Vene-Türgi sõjast. 1770. aastal Kaguli lahingus üles näidatud vapruse eest autasustati Knorringit Püha Georgi ordeni IV klassiga. 1771. aastal ülendati ta alampolkovnikuks. Edasi oli ta kindralstaabis ülemkortermeister. 1779. aastal ülendati ta Pihkva karabinjeerirügemendis polkovnikuks.[2]
1773. aasta 14. novembril abiellus Knorring Tartus Wilhelmine Christine von Liphardiga. Abielust sündis Karl von Knorring (1774–1817, hilisem Vene kindralmajor).[1]
1775. aastal päris Knorring oma emalt Norra mõisa, kuhu lasi ehitada uue peahoone.[3][4] Samal aastal päris ta ka Udeva mõisa. 1803. aasta 28. veebruaril ostis ta parun Moritz Leonhard Posselt 50 000 hõberubla eest Penuja mõisa.[5]
1784. aastal ülendati Knorring kindralmajoriks. Vene-Rootsi sõja ajal teenis ta Soomes kindralkortermeistrina. 1792. aastast osales ta Poola sõjakäigul. Algul teenis ta Hans Heinrich von Ferseni korpuses, kuid hiljem juhatas iseseisvat väge, millega vallutas Vilniuse. Selle eest autasustati teda Püha Georgi ordeni II klassiga. 1806. aastal ülendati ta jalaväekindraliks. Samal aastal oli ta maakohtunik ning Liivimaal maakaitseväe juhataja. 1808. aastal määrati Knorring sõjas Rootsiga Soome väekorpuse ülemjuhatajaks, kuid kutsuti juba järgmisel aastal sealt tagasi.[2]
Gotthard Johann von Knorring suri 17. detsembril 1825 Tartus.[1]
Esivanemad
[muuda | muuda lähteteksti]| Gotthard Johann von Knorringi esivanemad | ||||
| Jalaväekindral Gotthard Johann von Knorring (1744–1825) Norra, Penuja ja Udeva mõisnik |
Meeskohtunik Adam Friedrich von Knorring (maetud 1761) Aruküla, Norra, Udeva ja Ervita mõisnik |
Meeskohtunik Friedrich Frommhold von Knorring (1673–1722) Kurisoo mõisnik |
Frommhold von Knorring Kurisoo mõisnik (maeti 1678) |
Haapsalu krahvkonna asehaldur Heinrich von Knorring (1595–1679) Norra, Jõgisoo ja Koppelmaa mõisnik |
| Agneta von Tiesenhausen | ||||
| Anna Margareta von Ramm (sünd. 1652) |
Harju meeskohtunik Claus von Ramm (suri 1684) Padise, Vihterpalu ja Vasalemma mõisnik | |||
| Sophie Elisabeth von Lieven | ||||
| Vabapreili Eva Juliane von Wrangell (1684–1739) |
Kapten vabahärra Reinhold von Wrangell (1639–1686) Urvaste, Soontaga, Vana-Puka ja Kiidjärve mõisnik |
Eestimaa maanõunik Hermann von Wrangell (maetud 1666) Adila ja Katteli mõisnik | ||
| Beata Wachtmeister (1605–1685) | ||||
| Anna Margaretha von Zöge (maeti 1693) Kiltsi, Urvaste, Soontaga, Vana-Puka ja Kiidjärve pärijanna |
Ooberstleitnant Joachim Friedrich von Zöge (1610–1642) Kiltsi, Erastvere ja Kooraste mõisnik | |||
| Helena Henriksdotter Horn | ||||
| Krahvitar Dorothea Elisabeth von Manteuffel (maetud 1792) |
Eestimaa maanõunik krahv Gotthard Johann von Manteuffel (1690–1763) |
Ooberst Andreas Zöge von Manteuffel (1665–1706) |
Andreas von Zöge (1625–1665) Sēja, Edivere ja Muuga mõisnik | |
| Helena Maria von Taube | ||||
| Margaretha Anna von Uexküll | Reinhold von Uexküll (langes 1675) | |||
| Gertrud Margarethe von Tiesenhausen | ||||
| Margarethe Elisabeth von Güntersberg | Eberhard von Güntersberg (1654–1704) Puurmani mõisnik |
Heinrich Johann von Güntersberg (langes 1665) | ||
| Dorothea von Buhrmeister | ||||
| Margaretha von Lode | Rittmeister Reinhold von Lode Haiba, Kelba, Lode ja Araksti mõisnik | |||
| Brigitta Helene Clodt von Jürgensburg | ||||
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Stackelberg, Otto Magnus von (1929). Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. Görlitz. Lk 82.
- ↑ 2,0 2,1 "Knorring, Gotthard Johann v. (1744-1825)". Vaadatud 01.07.2024.
- ↑ "Norra mõis". Vaadatud 01.07.2024.
- ↑ "Kinnistu detailandmed - Norra mõis". Vaadatud 01.07.2024.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von (1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Kd 2. Riia. Lk 167.