Eduard Alver

Eduard Alver VR I/3 (ka Alwer; 15. märts 1886 Valga – 15. august 1939 Tallinn) oli Vabadussõja ajal Kaitseliidu ülem.

Eduard Alver
Sünniaeg	15. märts 1886 Valga
Surmaaeg	15. august 1939 (53-aastaselt) Tallinn
Juhtinud	Kaitseliit
Autasud	Vabadusristi I liigi 3. järk, 1920 Kotkaristi II klassi teenetemärk, 1929

Elulugu

Eduard Alver sündis 15. märtsil 1886 Valgas. Ta lõpetas 1906. aastal Tartu Aleksander II gümnaasiumi ja valis esialgu arsti elukutse, siirdudes õppima Viini ülikooli. Mõne aja pärast naasis Tartusse ja asus õppima Tartu ülikoolis õigusteadust. Tartu Ülikoolis ühines Alver äsjaloodud esimese eesti korporatsiooniga Fraternitas Estica. 1911. aastal lõpetas Alver õigusteaduse magistrina Moskva ülikooli.

Aastatel 1911–1915 töötas ta Riia Ringkonnakohtu kohtuameti kandidaadi ja vandeadvokaadi abina ning oli Esimese maailmasõja ajal aastatel 1915–1917 Tartus sõjapõgenike organisatsiooni "Põhja Abi" ülem. Tegutses advokaadina Riias.

Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni Tallinnas Vene keisririigi politsei asemel moodustatud Vene Ajutise Valitsuse poolt moodustatud miilitsas valiti Eduard Alver Tallinna miilitsaülema abiks.

Mais 1917 valiti Alver Läänemaa maakonna-komissarina Haapsalu linnavolikokku, mis omakorda ta Haapsalu Linnavolikogu esimeheks valis. Alveri ettepanekul otsustas volikogu suure häälteenamusega minna üle eestikeelsele asjaajamisele; linnavolikogu koosolekul, kus Alver selle ettepaneku tegi, mindi pärast otsuse tegemist poole lause pealt eesti keelele üle).

Eesti Vabadussõjas

Alveri ja polkovnik Aleksander Tõnissoni organiseerimisel relvastati 1917. aastal Haapsalus asunud 1. Eesti Polk ja koolitati Läänemaa omakaitset.

Ta oli koos Oskar Mamersiga üks kahest ööl vastu 18. veebruari 1918 Vene armee 1. Eesti polgu komandöri, polkovnik Ernst Põdderi poolt Kuressaarde Saksa Põhjakorpuse juhataja kindral Adolf von Seckendorffi juurde läkitatud saadikust, kes teatasid eesti rahvusväeosade poolt plaanitavast rinde avamisest pealetungiks valmistuvatele Saksa vägedele. See kohtumine valmistas ette tingimused Eesti Vabariigi väljakuulutamiseks 24. veebruaril 1918.

1918. aastal oli E. Alver Eesti Ajutise Valitsuse volinik (maavanema tolleaegne nimetus) Haapsalus.

Eesti Vabariigi päevil

Eduard Alver oli aastatel 1918 – 24. maini 1919 Eesti Vabariigi esimene Eesti Politsei Peavalitsuse ülem, 26. märtsist 1919 ka Siseministeeriumi rekvireerimise ja kahjude hindamise peakomisjoni esimehe kohuste täitja.

1920. aastal oli ta sõjakahjude hindamise peakomisjoni esimees ja Eesti-Läti piiriküsimuste lahendamise komisjoni liige.

21. veebruarist 13. augustini 1921 oli Alver Kaitsepolitsei peavalitsuse ülem.

E. Alver oli mõjukas advokaat Eesti Vabariigis, aastatel 1920–1939 Eesti Lloydi ja Eesti Tubaka juhatuse liige. 1935–1936. aastal juhtis ta sihtasutust Eesti Kultuurfilm, mille järglaseks loeb end Tallinnfilm. Aastatel 1937–1939 oli ta ka Sihtasutuse "Üleriiklik Näitus" asjaajaja-direktor.

Eduard Alver suri 1939. aastal ja on maetud Liiva kalmistule. 30.08.2018 avati tema haual uus hauatähis.

Isiklikku

Tema tütrepoeg on Siim Kallas, tütrepojatütar on Kaja Kallas; onupoeg oli Hans Alver (Haapsalu linnapea), teine onupoeg Aleksander Alver oli Viru-Nigula koguduse õpetaja.

Tunnustus

• Vabadusristi I liigi 3. järk, 1920 (keeldus vastu võtmast)
• Kotkaristi II klassi teenetemärk, 1929

Välislingid

• Elulugu (arhiiviversioon)

Eelnev Ernst Põdder

Kaitseliidu ülem 4. aprill – 24. oktoober 1919

Järgnev Johan Unt