Edmund Eysler

Edmund Samuel Eysler (ka Eisler) (12. märts 1874 Viin – 4. oktoober 1949 Viin) oli austria helilooja ja klaveriõpetaja. Komponeeris 61 lavateost, nendest 56 on operetid, burleskid, Posse'd, Singspiel'id ja muusikalised komöödiad.

Õpingud

Juudi kaupmehe poeg. Vanemate soov oli, et õpiks inseneriks, kuid lähedane tutvus Leo Falliga otsustas ning mõlemad läksid õppima Viini konservatooriumi klaverit Robert Fuchsi ning kompositsiooni Carl Lafite ja Franz Schmidti ning muusikaajalugu Ernst Decsey juhendamise alla. Sai klaveriõpetaja ja kapellmeistri diplomi. Esines Bertha von Suttneri muusikalis-kirjanduslikel salongiõhtutel ja hankis elatist klaveritundidega. 1901. aastal sai kapellmeistri koha ja loobus klaveriõpetaja ametist.

Helilooming

Helilooja karjäär algas kammermuusikat ja klaveripalade komponeerimisega. Kirjutas esimeste lavateostena muusika balletile "Schlaraffenland" ("Küllusemaa") ja ooperi "Das Fest auf Solhaug" ("Pidustused Solhaugis"). Mõlemad jäid tähelepanuta. Heatahtlike sugulaste vahendusel viidi ta kokku maineka libretisti Ignatz Schnitzeriga, kes oli kirjutanud libreto operetile "Zigeunerbaron" ("Mustlasparun"). Schnitzeril oli veel libreto "Der Hexenspiegel" ("Nõiapeegel"), mille põhjal soovitas Eysleril komponeerida ooperi. Seda too ka tegi, kuid muusika kukkus välja ooperi jaoks liiga lihtne ja Viini Hofoper ei võtnud seda lavastada. Soovitati valminud ooperimuusika ümber teha operetiks. 1903. aastal valmiski selle baasid operett "Bruder Straubinger" ("Vennad Straubingerid"), mis osutus ülimalt edukaks. Selle opereti laul "Küssen ist keine Sünd" ("Suudelda pole patt") muutus kiiresti rahvusvaheliseks lööklauluks. Enne seda valminud esimene operett "Das Gastmahl des Lucullus" ("Luculluse pidusöök") oli äratanud vaid hetkelist tähelepanu. Pärast "Straubingereid" olid tema operetid üle 30 aasta pidevalt Austria ja Saksamaa teatrite mängukavas. Publikule sobis nende lihtne harmoonia ja haarav lugude arranžeering. Neid oopusi kanti tavaliselt ette Viini Bürgertheateris, mille peakomponistiks (Hauskomponist) ta 1910. aastal tõsteti.

Natside põlu all

Pärast saksa natsionaalsotsialistide 1938. aasta Austria anšlussi ja natside võimu kehtestamist sattus oma juudi päritolu tõttu põlu alla. Vaatamata sellele, et tema operett "Die gold'ne Meisterin" ("Kuldne meister") oli olnud üks Hitleri lemmikuid. Füürer ei teadnud aga siis, et autor Eysler on juut. Sellele vaatamata keelati nii tema kui ka teiste juudi soost heliloojate teoste esitamine. Seetõttu kaotas operettide komponeerimine mõtte. Vaatamata represseerimisohule loobus Eysler erinevalt teistest juudi soost muusikutest ja vaimuinimestest emigreerumisest. Tal õnnestus sõprade ja perekonna abiga peidetuna natsirežiim ja sõda üle elada. Pärast sõda taastas ta Viinis otsekohe oma operetihelilooja positsiooni ning oli kuni surmani armastatud ja lugupeetud helilooja.

Isiklikku

1897. aastal kohtas Leopoldine (Poldi) Allnochi, kes aga ei soovinud juudi kommetele vastavat abielu. Seetõttu astus Eysler 3. aprillil 1898 katoliku usku ja samal päeval toimus nende kiriklik laulatus. Neil oli kaks tütart Gretl ja Maria (Mizzi).

Eysleri hauale Viini keskkalmistul on paigaldatud mälestussammas ja sünnikodule Viini Hernalsi linnaosas mälestustahvel.

Komponeeris 61 lavateost, nendest 56 on operetid, burleskid, Posse'd, Singspiel'id ja muusikalised komöödiad. Need on valdavalt lihtsakoelised, olustikulised ja rahvaliku süžeega. Nendest 11 on ühevaatuselised. Komponeeris ka oopereid, ballette, olustikupilte ja ühe pantomiimi. Sellest laialdasest loomingust ei pääsenud lavale vaid 5 teost. Operetiloomingust olid eriti populaarsed "Bruder Straubinger", "Der lachende Ehemann" ("Naerev abikaasa") ja "Die gold'en Meisterin". Need on ka ainsad operetid, mida saksa keelt kõnelevates maades tänapäevalgi aeg-ajalt ette kantakse.

Lavastusi Eestis

Eestis on lavastatud operett "Der fidele Geiger" ("Viiuldaja") pealkirjaga "Ah see Paul" (Vanemuine, 1927). Opereti "Der lachende Ehemann" lavastus kandis nime "Lõbus abielumees" (Estonia 1913), "Donauliebchen" ("Doonau kallike") oli aga "Doonau neiu" (Estonia, 1934) ja "Jouppla jouppla" (Endla 1927).

Teoseid (kõik esmaesitatud Viinis)

Schlaraffenland (ballett, komp 1899, esit-ta)
Der Hexenspiele (ooper, komp 1900, esit-ta)
Das Fest auf Solhaug (ooper, esit-ta)
Das Gastmahl des Lucullus (1901)
Das Frauenduell (pantomiim, 1901)
Im Reich der Harmonie (1902)
Bruder Straubinger (1903)
Küssen ist keine Sünd (1903)
Pufferl (1905)
Die Schützenliesl (1905)
Mutterl-Lied (1905)
Künstlerblut (1906)
Vera Violetta (1907)
Ein Tag auf dem Mars (1908)
Der unsterbliche Lump (1910)
Das Zirkuskind (1911)
Der Franenfresser (1911)
Der lachende Ehemann (1913)
Frühling am Rhein (1914)
Die oder keine (1915)
Wenn zwei sich lieben (1915, 1922 Roomas kui Julicka)
Der berühmte Gabriel (1916)
Der Aushilfsgatte (1917)
Der fidele Geiger (1919)
La bella Mammina (1921)
Fräul`n Sopherl (1922)
Drei auf einmal (1923)
Das Land der Liebe (1926)
Die gold’ne Meisterin (1927)
Ihr erster Ball (1930)
Zwei alte Wiener (1932)
Donauliebchen (1932)
Das ist die erste Liebelei (1934)
Hochzeitspräludium (ooper, komp 1940, esit-ta)
Wiener Musik (ooper, 1947)
Immer wieder Liebe (muusikaline komöödia, komp 1948, esit-ta)