Deep Space Climate Observatory
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 Avaruumi kliimaobservatoorium DSCOVR | |
| Organisatsioon | NASA / NOAA |
|---|---|
| Alltöövõtjad | SpaceX |
| Stardi aeg | 11. veebruar 2015 |
| Kanderakett | Falcon 9 v1.1 |
| Stardikompleks | Canaverali neem |
| Missiooni kestus | 5 aastat (planeeritud) |
| Mass | 570 kg |
| Orbiidi elemendid | |
| Orbiit | Lagrange'i punkt L1 |
| Kõrgus | Kaugus Maast 1.5 miljonit kilomeetrit |
Avaruumi kliimaobservatoorium DSCOVR on NASA / NOAA kosmoseaparaat Maa vaatlemiseks ja kosmosekliima jälgimiseks. DSCOVR viidi 11. veebruaril 2015 Canaverali neemelt Kennedy Kosmosekeskusest kanderaketiga SpaceX Päikese ja Maa vahelisse Lagrange'i punkti L1 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel Maast. Kliimaobservatoorium jõudis Lagrange'i punkti L1 8. juunil 2015 ja alustas regulaarseid vaatlusi 6. juulil 2015.
Seadmed
[muuda | muuda lähteteksti]- PlasMag on plasma-magnetomeeter, mis mõõdab päikesetuult.
- EPIC on multispektraalne kaamera Maa vaatlemiseks. Kogu Maa Päikese poolt valgustatud külge pildistatakse kümnes nähtava valguse kitsas spektraalkanalis (317, 325, 340, 388, 443, 552, 680, 688, 764 ja 779 nm). Piltide suurus on 2048x2048 pikslit, umbes iga kahe tunni tagant Maale saadetava pildi lahutus maapinnal on 25 km/piksel. Lagrange'i punktis L1 asuv kaamera EPIC näeb Maad valgustavate päikesekiirte suhtes 4–15° nurga all, nii jääb planeedi valgustatud küljest nägemata väga väike osa. Kaamera EPIC pildid jõuavad projekti veebilehele[1] 12 kuni 36 tundi peale mõõtmist. 16.-17. juulil 2015 fikseeris kaamera Kuu Maa kettast ülemineku, nii olid kaadris korraga Päikese poolt valgustatud Maa ja Kuu Maalt nähtamatu tagakülg.
- NISTAR (National Institute of Standards and Technology Advanced Radiometer) on radiomeeter, mis mõõdab Maa Päikese-poolse külje valgustatust neljas spektraalkanalis: kogu valgustatus lainepikkustel 0,2–100 µm, peegeldunud kiirgusvoog lainepikkustel 0,2–4 µm, peegeldunud infrapunakiirgus lainepikkustel 0,7-4 µm, energeetilise kalibratsiooni kontrolliks voog spektrivahemikus 0,3-1 µm. Niisugused mõõtmisandmed võimaldavad täpselt hinnata kogu planeedi kiirgusbilanssi.