Mine sisu juurde

CTD-sond

Allikas: Vikipeedia
CTD-sond

CTD-sond (lühend ingliskeelsetest sõnadest Conductivity, Temperature, Density 'elektrijuhtivus, temperatuur, tihedus') on seade, mille abil mõõdetakse vee elektrijuhtivuse, temperatuuri ja rõhu muutumist sõltuvalt kaugusest veekogu pinnast[1].

CTD-sondi leiutas Woods Hole'i okeanograafiainstituudi töötaja Neil Brown. Brown oli leiutanud ka CTD-sondi eellase STD-sondi.

Sond lastakse laevalt vintsi abil vette kas põhjani või kindla sügavuseni. Mõõtetulemused edastatakse kaabli kaudu veepinnale ja tänapäeval on see ühendatud arvutiga, mis vee temperatuuri ja elektrijuhtivuse põhjal arvutab vee soolsuse ja tiheduse. Lisaks võib CTD-sondiga mõõta vee hapnikusisaldust, fluorostsentsi ja läbipaistvust[2]. Sondi sukeldatakse pinna poolt põhja poole ja mõõteseadiste näidud registreeritakse iga 2 sekundi järel[2]. Vastav tarkvara võib saadud andmed näiteks graafikuna reaalajas printerisse saata.

CTD-sondil on titaanist korpus. See on väga vastupidav ja võimaldab mõõta vee omadusi isegi rohkem kui 10 km sügavusel. Sondi saab lisada teisigi andureid, näiteks vees lahustunud hapniku või klorofüllfluorestsentsi mõõtmiseks. Viimane näitab mikroskoopiliste fotosünteesivate organismide ehk fütoplanktoni olemasolu vees.

Tihti ühendatakse CTD-sond veeproovide võtmise seadmega. Veemahutid asuvad ringiratast ümber sondi ning neid avatakse ja suletakse laeva pardal olevast arvutist tulevate käskude abil. Niimoodi saab veeproove koguda kindlatelt sügavustelt ning ühtlasi mõõta veeproovi võtmise kohas valitsevaid füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi tingimusi.

CTD-sondi peamine puudus on see, et seda lastakse sügavusse tavaliselt kiirusega pool meetrit sekundis. See tähendab, et mitme kilomeetri sügavusel oleva ookeanipõhjani jõudmiseks võib kuluda tunde.

  1. Stratifikatsioon, veemassid www.msi.ttu.ee. Vaadatud 17. veebruaril 2012
  2. 2,0 2,1 Teadlastega seirepüügil. www.kalateave.ee Vaadatud 17. veebruaril 2012