Bernoulli võrrand

Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. Võrrandi tuletas Šveitsi matemaatik Daniel Bernoulli (1700–1782).

Võrrand näeb välja järgmine:

h={\frac {P}{\rho g}}+{\frac {v^{2}}{2g}},

kus:

$h$ on geodeetiline kõrgus, mis iseloomustab vaadeldavas voolu ristlõikes oleva vedeliku potentsiaalset energiat, mis vedelikul on vabalt valitud horisontaaltasandi suhtes. Iseloomustab tööd, mis on vajalik vedelikumassi tõstmiseks valitud tasandile. (Hüdroelektrijaamade turbiinid).
${\frac {P}{\rho g}}$ on piesomeetriline kõrgus, mis iseloomustab vedeliku rõhuenergiat (see on potentsiaalse energia liik). Nii palju tõuseb vedelikusammas piesomeetri torus, kui vedeliku rõhk on p.
${\frac {v^{2}}{2g}}$ on kiiruskõrgus, mis iseloomustab vedeliku kineetilist energiat. Sellise kõrgusega vedelikusammas avaldab survet, mis on võrdne survega, mida avaldab kiirusega v voolav vedelik seinale, mis paikneb vedeliku voolamissuunaga risti.

Vaata ka