Baskerville'ide koer

"Baskerville'ide koer"
Originaali pealkiri	"The Hound of the Baskervilles"
Autor	Arthur Conan Doyle
Päritolumaa	Suurbritannia
Keel	inglise
Žanr	kriminaalkirjandus
Kirjastaja	George Newnes
Ilmumisaeg	1902 (originaal) 1913 (eesti keeles)
Eelnev raamat	"Sherlock Holmesi memuaarid"
Järgnev raamat	"Sherlock Holmesi tagasitulek"

"Baskerville'ide koer" (inglise keeles "The Hound of the Baskervilles") on Arthur Conan Doyle'i jutustus, milles astuvad üles detektiiv Sherlock Holmes ja doktor Watson.

Esimest korda ilmus jutustus ajakirjas The Strand Magazine 1901. aasta augustist kuni 1902. aasta aprillini. Raamatuna avaldas "Baskerville'ide koera" esimesena 25. märtsil 1902 kirjastus George Newnes Ltd. Inglismaal.

1990. aastal avaldatud edetabelis "The Top 100 Crime Novels of All Time" (UK Crime Writers Association) asus teos 32. kohal. Prantsuse ajaleht Le Monde valis selle 1999. aastal sajandi 100 parima raamatu hulka.

Jutustus põhineb Dartmooris tuntud üleloomuliku musta koera lool.

Sisu

Jutustuse sündmused toimuvad 1880. aastate teisel poolel, oletuslikult 1889. aastal. Sündmustik algab ja lõpeb Londonis, Holmesi kodus Baker Street 221-b. Kesksed sündmused toimuvad Edela-Inglismaal Devoni krahvkonnas Dartmooris Grimpeni külas Baskerville Hallis ning ümbritseval nõmmel ja rabal. Loo sündmustikku antakse edasi läbi doktor Watsoni silmade.

Romaani alguses jutustab doktor James Mortimer Baskerville'ide suguvõsa needusest, mille järgi hiiglaslik ja pimeduses hiilgav põrgukoer tapab suguvõsa meesliikmeid. Mõne kuu eest oli baronet Charles Baskerville surnud salapärastel asjaoludel: ta oli hilja öösel väljas olnud ja kedagi oodanud, kuid näinud siis midagi nõnda hirmsat, et saanud südamerabanduse ja selle kätte surnud. Tema surnukeha ümber oli näha hiiglasliku koera jälgi.

Pärast onu Charles Baskerville'i salapärast surma naaseb Sir Henry Baskerville Kanadast peremõisa. Peagi on ka tema elu ohus. Ta saab kirja, milles teda hoiatatakse hoiduma nõmmest eemale. Holmes püüab kindlaks teha kirja koostajat, kuid ei suuda seda. Ta otsustab minna koos doktor Watsoniga Henryle appi Baskerville Halli.

Henry ei usu eriti legendi põrgukoerast, aga Holmes usub, et asi on tõsine. Ta liigub ümbruskonnas ringi ja kogub teavet.

Naaber Jack Stapleton kutsub Sir Henry ühel õhtul endale ja oma õele külla. Samaks õhtuks kutsub Holmes endale appi inspektor Lestrade'i Londonist. Holmes, Watson ja Lestrade jäävad Stapletonide maja lähedale varitsema ja kui Henry hilisõhtul koju läheb, näevad nad hiiglaslikku hiilgavate lõugadega peletist teda jälitamas. Holmes laseb selle maha, enne kui see Henryle suuremat viga saab teha, ja selgub, et see on hiigelkoer, kelle pea on kokku määritud pimeduses hiilgava fosforiga.

Pimeduses helendav koer

Holmes seletab teistele, et Stapleton oli hankinud suure ja tigeda koera ning koolitanud selle välja inimesi ründama. Pärast seda, kui Henry hakkas koju minema, lasknud ta koera lahti ja ässitanud selle Henryle kallale. Stapleton oli ise Charles Baskerville'i vennapoeg ja Henry Baskerville'i onupoeg ning ta lootis oma sugulased tappa, et seejärel oma isik paljastada ja nende mõis pärida.

Pimeduses helendav koer

Romaanis pani Stapleton koera pimeduses helendama nii, et määris tema keha fosforiga kokku. Seda meetodit ei saa praktikas rakendada, sest fosfor on väga mürgine ja tapaks koera kiiresti. Fosfor on ka tuleohtlik ja võib ise süttida.

Ekraniseeringud

Vaikna tuuleveski Laukna külas, kus filmiti stseene "Baskerville’ide koer" , kui Sherlock Holmesi pelgupaigaks olid veskivaremed. "Lenfilm", 1981

"Baskerville'ide koera" on paarkümmend korda ekraniseeritud. Esimene samanimeline tummfilm valmis juba 1914. aastal, viimased 21. sajandil. Pooltel juhtudel on seda lugu filmitud Suurbritannias, aga ka Saksamaal on tehtud 5 filmi.

Nõukogude Liidus valmis 1981. aastal film "Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused: Baskerville'ide koer", milles peaosi mängisid Vassili Livanov ja Vitali Solomin. Selle filmi võtted toimusid Eestis.

Tegelased

Baskerville'ide koer
The Hound of the Baskervilles
Avaldamisaeg	1902
Abipaluja(d)	Sir Henry Baskerville
Tegevusaeg	1889
Pahategija(d)	Jack Stapleton

• Sherlock Holmes( detektiiv)
• Doktor Watson
• Henry Baskerville – Charles Baskerville'i vennapoeg (abipaluja)
• Charles Baskerville
• Hugo Baskerville
• James Mortimer
• Jack Stapleton (pahategija)
• Beryl Stapleton
• John ja Eliza Barrymore
• Hr. Frankland
• Laura Lyons
• Inspektor Lestrade

Eestikeelsed väljaanded

Eesti keeles avaldati teos raamatuna esimest korda 1913. aastal pealkirjaga "Koer kurjategija". 1931. aastal ilmus teos raamatuna Mart Luha tõlkes pealkirjaga "Baskerville'ide koer". Pärast Teist maailmasõda on "Baskerville'ide koer" ilmunud mitmes Sherlock Holmesi lugude kogumikus.

• "Koer kurjategija". 1913
• "Baskerville'ide koer". (Loodus, 1931; tõlkinud Mart Luht)
• "Baskerville'ide koer"; Jutustused Sherlock Holmesist. (Eesti Raamat 1973; tõlkijad A. Tann, V. Pedajas, E. Heinaste; lk 117–260)
• "Etüüd punases; Baskerville'ide koer". (Varrak 1993; tõlkijad E. Heinaste, K. Kaer, V. Pedajas ja A. Tann.)
• "Sherlock Holmesi lood. I" (Varrak 2003; tõlkijad E. Heinaste, K. Kaer, V. Pedajas ja A. Tann; lk 493–597)

Välislingid

• The Hound of the Baskervilles The Complete Sherlock Holmes. Camden House
• The Hound of the Baskervilles, raadiokuuldemäng. CBS Radio Mystery Theater. Esmaesitus 1. märts 1977