Arvo Ylppö
| Arvo Ylppö | |
|---|---|
 Arvo Ylppö 1945. aastal | |
| Sündinud |
27. oktoober 1887 Akaa, Soome Suurvürstiriik |
| Surnud |
28. jaanuar 1992 (104-aastaselt) Helsingi, Soome |
| Rahvus | soomlane |
| Haridus | Helsingi Ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusalad | pediaatria |
| Töökohad |
Helsingi Ülikool Lastenlinna |
Arvo Henrik Ylppö (27. oktoober 1887 Akaa – 28. jaanuar 1992 Helsingi) oli soome lastearst ja arstiteadlane, Helsingi Ülikooli pediaatriaprofessor.
Teda peetakse Soome lastenõuandlate süsteemi loojaks. Ta sai rahvusvaheliselt tuntuks enneaegsete laste tervist ja ravi käsitleva teadustööga.
Ylppö astus 1906. aastal Helsingi Ülikooli ja otsustas spetsialiseeruda lastearstiks. 1912. aastast oli ta praktikal Berliinis keiserlikus lastehaiglas, kus kirjutas väitekirja bilirubiini metabolismist vastsündinutel. See ilmus Saksamaal 1913. aastal ja äratas rahvusvahelist tähelepanu. Ylppö lõpetas Helsingi Ülikooli 1914.
Saksamaal keskendus Ylppö laste patoloogilisele anatoomiale. Oma uurimistöös täheldas ta, et enneaegselt sündinud laste surma põhjustasid ennekõike ravitavad haigused, mitte laste vähene areng, nagu tollal üldiselt arvati. See ärgitas parandama enneaegselt sündinud laste ravi.
Aastatel 1920–1963 oli ta Helsingi lastehaigla Lastenlinna peaarst.
1920. aastast hakkas Ylppö õpetama Helsingi ülikooli haiglas. 1925. aastal nimetati see ametikoht pediaatriaprofessori omaks.
1952. aastal sai Ylppö Soome arstkonna vanemat tähistava tiitli arkkiatri, mis on kõrgeim arstile antav aunimetus Soomes. Tiitlit võib kanda vaid üks inimene korraga.
Arvo Ylppö elas 104-aastaseks ning tegutses kõrge vanuseni nii arsti kui ka pedagoogina. Temalt ilmus rohkelt kirjutisi erialaajakirjades ning teda peeti arvamusliidriks.
Kõigi aegade suurima soomlase hääletusel 2004. aastal sai Arvo Ylppö kuuenda koha.
Ta on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Arvo Ylppö. "Lastetoast koolipingile". Tõlkinud Joosep Heinrich Teinmann. Loodus 1922.