Arkady Fiedler

Arkady Fiedler
Arkady Fiedler
Sünniaeg	28. november 1894
Surmaaeg	7. märts 1985 (90-aastaselt); Puszczykowo
Amet	kirjanik, zooloog, reisija
Autogramm
	[muuda Wikidatas]

Arkady Adam Fiedler (28. november 1894 Poznań – 7. märts 1985 Puszczykowo) oli poola rändur ja kirjanik.

Elukäik ja looming

Tema isa oli Poznańi kirjastaja Antoni Fiedler, kes äratas temas huvi looduse vastu ning õpetas armastama "selliseid asju, millesse teised inimesed suhtuvad ükskõiksusega", nagu Arkady hiljem meenutas.

Pärast reaalgümnaasiumi lõpetamist Poznańis õppis ta Krakówis Jagiełło ülikoolis filosoofiat ja loodusteadusi. Esimese maailmasõja tõttu jäi õppimine pooleli. Aastatel 1918–1920 osales ta Poznańi ülestõusus ja Polska Organizacja Wojskowa loomises. Pärast sõda lõpetas ta Jagiełło ülikooli filosoofiateaduskonna. Seejärel õppis ta Berliini ja Poznańi ülikoolis loodusteadusi. Ta lõpetas Lipskis Graafiliste Kunstide Akadeemia, saades kemigraafiameistri kutse.

Aastal 1917 debüteeris ta luuletsükliga "Czerwone światło ogniska" (Punane koldevalgus) ajakirja Zdrój veergudel.

Aastal 1926 ilmus tema esimene raamat, reisikiri "Przez wiry i porohy Dniestru", mille ta trükkis isalt päranduseks saadud trükikojas.

Aastal 1928 suundus ta oma esimesele suurele reisile Lõuna-Brasiiliasse. Sealt tõi ta kaasa rikkalikud zooloogilised ja botaanilised kogud ning andis need tasuta Poznańi loodusmuuseumi ja teiste linna teadusasutuste käsutuste. Reisimuljed avaldas ta raamatutes "Bichos, moi brazylijscy przyjaciele" ja "Wśród Indian Koroadów".

Aastal 1933 tegi ta teoks oma suurima unistuse ning suundus Amazonase lisajõe Ucayali äärsetesse ürgmetsadesse. Sellest reisist sündis raamat "Kalad laulavad Ucayalis" ("Ryby śpiewają w Ukajali"), mis tõi autorile suure populaarsuse ja lugejate tunnustuse.

Aastal 1936 ilmus raamat "Vaigust lõhnav Kanada" ("Kanada pachnąca żywicą"). Samal aastal sai ta Poznańi linna kirjandusauhinna ja Poola Kirjandusakadeemia hõbedase loorberipärja.

Teise maailmasõja puhkemise ajal oli Arkady Tahiti saarel. Ta lahkus sealt ning oli 1942. aastani poola vägede (Polskie Siły Zbrojne) koosseisus läänes. Prantsusmaa kaudu jõudis ta Suurbritanniasse ning ühines poola lenduritega, kes võitlesid Suurbritannia eest. Sellest kirjutas ta raamatu "Dywizjon 303". Seda levitati okupeeritud Poolas põranda all, kus ta kinnitas poolakate vastupanuvaimu. Samuti sõitis ta kaasa poola meremeestega kaubalaevadel. Poola meremeestest sõja ajal kirjutas ta raamatus "Dziękuję ci, kapitanie". Aastal 1946 naasis Fiedler kodumaale.

Teosed eesti keeles

Eesti keeles on ilmunud kolm Fiedleri raamatut, kõik sarjas "Maailm ja mõnda": "Küla Madagaskaril" (anonüümne tõlge saksa keelest, poola algupärand "Gorąca wieś Ambinanitelo"), Eesti Riiklikus Kirjastuses 1957 (ERK-s välja antud raamatu tiitellehel: "Tõlkinud Ü. Kurvits") , "Vaigust lõhnav Kanada" Aleksander Raidi otsetõlkes samas 1962 (1965 - kas kordustrükk või viga?) ja "Kalad laulavad Ucayalis" samuti Aleksander Raidi tõlkes, ent juba kirjastuses Eesti Raamat 1965.

Raamatud

"Przez wiry i porohy Dniestru" (1926)
"Bichos, moi brazylijscy przyjaciele" (1931)
"Wśród Indian Koroadów" (1932)
"Ryby śpiewają w Ukajali" (1935)
"Zwierzęta z lasu dziewiczego" (1936)
"Kanada pachnąca żywicą" (1935)
"Zdobywamy Amazonkę" (1937)
"Jutro na Madagaskar" (1939)
"Dywizjon 303" (1942)
"Dziękuję ci, kapitanie" (1944)
"Żarliwa wyspa Beniowskiego" (1946)
"Radosny ptak Drongo" (1946)
"Rio de Oro" (1950)
"Mały Bizon" (1952)
"Gorąca wieś Ambinanitelo" (1953)
"Wyspa Robinsona" (1954)
"Orinoko" (1957)
"Wyspa kochających lemurów" (1957)
"Dzikie banany" (1960)
"Nowa przygoda: Gwinea" (1962)
"I znowu kusząca Kanada" (1965)
"Spotkałem szczęśliwych Indian" (1968)
"Madagaskar, okrutny czarodziej" (1969)
"Piękna, straszna Amazonia" (1971)
"Mój ojciec i dęby" (1973)
"Wiek męski - zwycięski" (1976)
"Biały Jaguar" (1980)
"Indiański Napoleon Gór Skalistych" (koos poja Marek Fiedleriga; 1982)
"Motyle mego życia" (1983)
"Ród Indian Algonkinów" (koos poja Marek Fiedleriga; 1984)
"Zwierzęta mego życia" (1985)
"Kobiety mej młodości" (1989)

Välislingid