Ai Weiwei
Ai Weiwei (艾未未) | |
---|---|
Ai Weiwei aastal 2007 | |
Sündinud |
28. august 1957 Peking, Hiina |
Rahvus | hiinlane |
Haridus | Pekingi Filmiakadeemia |
Tegevusala | kunstnik, skulptor, kuraator, inimõiguslane |
Tuntud teoseid | "Mäletades", "Päevalilleseemned" |
Ai Weiwei (hiina keeles 艾未未 Ài Wèiwèi; sündinud 28. augustil 1957 Pekingis) on hiina kunstnik, skulptor, kuraator ja inimõiguslane.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ai Weiwei isa on tuntud hiina luuletaja Ai Qing ja ema Gao Ying. 1958. aastal, kui Weiwei oli aastane, mõisteti isa parempoolsusvastase kampaania käigus hukka ning pere saadeti Xinjiangi töölaagrisse. Xinjiangis Shihezis elas Weiwei 15 aastat. Alles 1975. aastal lubati perel Pekingisse naasta.
1978. aastal astus Ai Weiwei Pekingi Filmiakadeemiasse õppima animatsiooni. Samal aastal oli ta üks lühikest aega, vaid 1983. aastani tegutsenud moodsa kunsti rühmituse Tähed asutajaist. Hiljem on ta osalenud rühmituse tagasivaatenäitustel Hongkongis ja Taipeis (10 aastat asutamisest aastal 1989) ning Berliinis (aastal 2007).
1981. aastal põgenes Ai Weiwei repressioonide kartuses Ameerika Ühendriikidesse. 1982. aastal hakkas ta New Yorgis disaini õppima. Sel ajal tegutses ta kunstnikuna põhiliselt popkunsti ja kontseptualismi žanris. Ühtlasi huvitus ta kaardimängudest ja sai Blackjackis eksperdiks. Ameerikas elas ta peamiselt New Yorgis. Saanud teada, et ta isa tervis on halvenenud, naasis ta 1993. aastal Hiinasse (isa suri 1996. aastal).
1993. aastal aitas Ai Weiwei asutada avangardistlike kunstnike kogukonda Pekingi Idaküla. Järgmisel aastal vahistas politsei kogukonna ühe liidri Ma Liumingi selle eest, et too õues alasti süüa oli teinud, ja ajas kogukonna laiali. Ai on sellest hiina kunstnike uuest põlvkonnast kirjutanud kolm raamatut: "Musta kaanega raamat" (1994), "Valge kaanega raamat" (1995) ja "Halli kaanega raamat" (1997).
1997. aastal aitas Ai Weiwei asutada Hiina Kunsti Arhiivi ja Ladu. See oli hiina kaasaegse kunsti hoidla ja eksperimentaalne galerii. 2000. aastal kavandas ta hoone, milles Arhiiv tegutsema hakkas.
Ai Weiwei on abielus kunstnik Lu Qingiga ja nende peres kasvab poeg.
Ühiskondlik ja kunstitegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Ai Weiwei loominguline töö on tihedalt seotud ühiskondliku tegevusega.
2000. aastate alguses osales ta Pekingi Rahvusstaadioni kujundamisel. Samas kritiseeris ta 2008. aasta Pekingi suveolümpiamängude korraldust, nimetades seda tühjaks sündmuseks, kuhu tavainimesel asja ei ole. Hiljem ta taandas end protsessist ning kui temalt küsiti, miks ta üldse oli nõustunud staadioni loomises osalema, vastas ta, et armastusest disaini vastu.[1]
Pärast 2008. aastal toimunud Sichuani maavärinat loodud Hiina võime kritiseeriva teose "Mäletades" eksponeerimist Münchenis Haus der Kunstis sattus Ai Weiwei Hiinas kohtu alla. Installatsioon kujutas seinale kinnitatud erivärvilisi laste koolikotte, millest moodustus hiinakeelne tekst "Ta elas õnnelikuna seitse aastat siin ilmas". See oli ühe ema tsitaat, kelle tütar oli maavärinas hukkunud. Ai Weiwei ei piirdunud vaid näitusega, vaid koostas ka nimekirja maavärinas hukkunud lastest. Maavärinas varises kokku palju koolimaju ja laste vanemad süüdistasid võime korruptsioonis, mille tõttu koolimajad olid halvasti ehitatud. 2006. aastal hakkas Ai Weiwei pidama blogi, kus avaldas maavärinas hukkunud laste nimekirja (14. aprilli 2009 seisuga oli nimesid 5385) ja muid uurimistulemusi. Hiina võimud sulgesid blogi 2009. aasta mais. 2009. aasta augustis pidi Ai Weiwei kohtuma Tan Zuoreniga, kes samuti uuris koolimajade ehitust ja maavärinas hukkunud laste arvu. Kuid enne seda peksis Hiina politsei Ai Weiwei läbi. 14. septembril 2009 diagnoositi Ai Weiweil Müncheni haiglas ajuverejooks ja talle tehti kiirkorras ajuoperatsioon. Tan Zuoren mõisteti 2010. aasta algul Hiinas riigivõimu õõnestamisele õhutamise paragrahvi alusel viieks aastaks vanglasse.
Suurem skandaal saatis ka 2010. aastal Londoni muuseumis Tate Modern avatud installatsiooni "Päevalilleseemned". Väljapanek koosnes 100 miljonist portselanist päevalilleseemnest. Iga seeme oli käsitsi maalitud ja selle heaks oli töötanud 1600 Jingdezheni käsitöölist. Seemned olid puistatud saali põrandale laiali ning Ai Weiwei kutsus külastajaid üles nendel kõndima, istuma ja kas või lamama. Samal kuul keelas aga galerii inimestele pääsu näitusesaali, sest purunenud seemnetest tekkinud tolm kahjustavat tervist. 2011. aasta veebruaris müüdi Sotheby oksjonimajas 100 kilo portselanist seemnete jäänuseid 559 394 USA dollari eest, mis ületas märgatavalt alghinna 195 000 dollarit.
2011. aasta jaanuaris hävitati Ai Weiwei ateljee Shanghais, sest sellel olevat puudunud ehitusluba. 3. aprillil püüdis ta Hiinast lahkuda, kuid vahistati Pekingi lennujaamas. Tema asukohta ei teatatud lähedastele rohkem kui kuu jooksul. 22. juunini 2011 viibis ta vahi all süüdistatuna maksupettuses ja vabastati seejärel kautsjoni vastu. Hiina võimud nõudsid talt 15 miljoni jüaani eest maksude tasumist.[2] Septembris 2012 jättis kohus talle määratud umbes 2 miljoni euro suuruse trahvi jõusse.[3]
Inglise kunstileht ArtReview valis Ai Weiwei 2011. aasta kõige mõjuvõimsamaks kunstitegelaseks[4]. Hiina võimud kritiseerisid seda valikut. Hiina välisministeeriumi pressiesindaja Liu Weimin teatas: "Hiinas on palju sama võimekaid kunstnikke. Meile tundub, et see valik on tehtud üksnes poliitilistest kaalutlustest lähtudes ja erapoolikult ning on seetõttu rikkunud ajakirja eesmärke."
Ai Weiweist on tehtud dokumentaalfilm "Ai Weiwei: ei ühtegi vabandust" ("Ai Weiwei: Never Sorry", 2012).
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2012 – valiti Rootsi Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia välisliikmeks
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Artist behind Beijing's 'bird's nest' stadium boycotts Olympics". CBS News, 11.08.2007 (kasutatud 16.06.2015)
- ↑ "Ai Weiwei: timeline". The Telegraph, 1.11.2011 (kasutatud 16.06.2015)
- ↑ "Hiina dissident jäi kohtus kaotajaks" – postimees.ee, 22.09.2012 (kasutatud 16.06.2015)
- ↑ "Ai Weiwei". ArtReview, 09.2013 (kasutatud 16.06.2015)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ai Weiwei koduleht
- http://freeaiweiwei.org/
- "Ai Weiwei blogist on saanud raamat". Eesti Ekspress, 7. august 2011
- Tanel Veenre "Ai Weiwei – 21. sajandi märter?". Eesti Päevaleht, 19. november 2011
- Suurbritannia ei andnud Hiina dissidendist kunstnikule viisat, ERR uudised, 30. juuli 2015