Mine sisu juurde

Abbassiidide kalifaat

Allikas: Vikipeedia

Abbassiidide kalifaat


750–1258
Abassiidide must lipp
Abbassiidide kalifaadi territoorium umbes 850
Valitsusvorm kalifaat
Kaliif As-Saffah (esimene, 750-754)
Al-Musta'sim (viimane, 1242-1258)
Pealinn Al-Kūfah (750–762)
Bagdad (762–796, 809–836, 892–1258)
Religioon Sunni islam
Riigikeeled araabia
Peamised keeled Aafrika romaani
oguusi
aramea
armeenia
berberi
kopti
gruusia
kreeka
kurdi
pärsia
Rahaühik dinaar (kuldmünt)
dirhem (hõbemünt)
fals (vaskmünt)
Eelnev Järgnev
Umaijaadide kalifaat Mongolite riik
Fatimiidide kalifaat
Mamlukite sultanaat
Saffarite dünastia
Aglabiidide dünastia

Abbassiidide kalifaat ehk Bagdadi kalifaat oli Abbassiidide dünastia poolt valitsetud Kalifaat 7501258.

Abbassiidide valitsemisele tegi lõpu mongoli khaan Hulagu, kes aastal 1258 rüüstas Bagdadit.

Umaijaadide-vastase Abu Muslimi ülestõusu ajal võimu haaranud Abu'l-Abbas as-Saffah (750–754) rajas Abbassiidide dünastia ja Abbassiidide kalifaadi (nimetatud ka Bagdadi kalifaadiks, keskuse asukoha järgi). Abassiidid muutsid kalifaadi südamaaks Mesopotaamia, pealinnaks sai 762. aastal asutatud Bagdad.

Dünastia hiilgeaeg oli al-Mansuri (754–775), al-Mahdi (775–785), Hārūn ar-Rashīdi ja al-Mamuni (813–833) valitsemisaeg, siis oli Kalifaat maailma suurimaid ja arenenumaid riike. Abbassiidide aeg oli islami kultuuri ja teaduse õitseaeg. Riik oli arenenud riigihaldusaparaadiga: kaliifi kõrval olulisimaks riigiametnikuks oli vesiir, riik oli jagatud piirkondadeks, mida juhtisid asevalitsejademiirid. Kalifaadi õitseajaks oli 8. sajandi teine pool kuni 9. sajandi algus.

Abbassiidide kalifaat 9. sajandi alguses. "A School Atlas of English History" ed. by Samuel Rawson Gardiner
Umaijaadide Córdoba emiraat Pürenee poolsaarel ja Abassiidiide kalifaat, 755
Abbassiidide kalifaadi provintsid 788. aastal
Abbassiidide Bagdadi kalifaat Hārūn ar-Rashīdi valitsemisajal, 786–809

Kalifaadi alad piirnesid al-Rūm’i (Ida-Rooma keisririik, keda ikka roomlasteks kutsuti), ehk siis Bütsantsiga, lõunasse jäi tooraine ja orjade maa al-Sudān (mustade maa), põhjas asus türgi soost Kasaaride riik, kirdes türklaste, al-Turkumāni alad, kellega islami esimestel sajanditel vahetpidamata sõditi, kuid kellest alates 9. sajandist islami vastu võtnuna sai islamimaailma peamine sõjaline jõud. Idas asus paganatemaa al-Hind (India), mille lääneosa (Sind) islamiseeriti 12. sajandiks. Keskaegsete araabia geograafide andmetel kujutas põhja poole jääv ala endast maad nimega al-Rūs, mida asustasid slaavlased ja soome-ugri metsarahvad.

Abbassiidide Bagdadi kalifaat, 891–892

Moslemi invasioon Euroopasse

[muuda | muuda lähteteksti]

9. sajandil sooritasid Põhja-Aafrika saratseenid sõja- ja rüüsteretki Vahemere põhjarannikule, 902. aastal hõivasid araablased Taormina, Sitsiilias.

1038. aastaks olid moslemid vallutanud kogu Ees-Aasia koos Kaukaasia ja Anatooliaga.

Islami kuldajastu

[muuda | muuda lähteteksti]

9. sajandil oli kalifaadi pealinna Bagdadi, maailma ühe suurima linna elanike arv ulatus üle miljoni, linn oli oma hiilguse tipul, linnas asusid observatoorium ja tolle ajastu parimad haiglad ning tegeldi innukalt kreeka antiikautorite tõlkimisega araabia keelde. Linn oli rikkamaid maailmas. Abbassiidide aega peetakse islami kultuuriliseks kuldajastuks, mil islamimaailma arvukates kultuurikeskustes toimus tuhandete õpetlaste poolt antiigi, kristlike kultuuride, judaismi, Pärsia kultuuride, vähesemal määral ka islamieelse Egiptuse, India hinduistliku ja Kesk-Aasia budistliku ning teiste kohalike paganlike rahvaste kultuuripärandi kokkusulatamine nähtusteks nimetustega islamiaraabia kultuur ja islami tsivilisatsioon.

See oli islami tsivilisatsiooni sõjalise ja majandusliku võimsuse, vaimse uhkuse ning teaduslik-kultuuriliste väärtuste õitseaeg. Kalifaati kuulusid islamimaailma sellised regionaalsed keskused nagu Buhhaara, Samarkand, Kairo, Aleksandria ja Córdoba ning mitmed teised suurlinnad. Tolleaegne islamimaailm oli maailma kultuuriline tipp nii mahult kui ka sisult. Suur osa Bagdadi linnaelanikkonnast oli suuremal või vähemal määral kirjaoskaja; kirjaoskuse levikut soosis 8. sajandil islamimaailma Hiina kaudu levinud paberivalmistamise kunst.

Bagdadis oli 12. sajandil umbes sada raamatupoodi ja üle kümne avaliku raamatukogu; Córdoba kaliifi raamatukogus oli 10. sajandil väidetavalt ligikaudu 500 000 köidet. Bagdadis asus kuni rüüstamiseni mongolite poolt 1258. aastal paarkümmend ülikoolilaadset õppeasutust, kuulsaim neist 9. sajandi alguses rajatud Tarkuse maja (Bajt al-Hikma), mis kujutas endast akadeemiat, observatooriumi ja raamatukogu, kus toimus aktiivne antiikkultuuri taasavastamine ja edasiarendamine araabia keelde tõlkimise kaudu.

Eraldi ja väga mahuka valdkonna moodustab islami kultuuri kuldajastu klassikaline islamiaraabia kirjandus, luule ja keeleteadus, geograafia ning filosoofia, mille meistriteoste valdav osa loodi 9.–13. sajandil.

Islamimaailmas oli 12. sajandiks oma aja kohta väga kõrgelt arenenud teadusharud nagu meditsiin, loodusteadused ja matemaatika.

 Pikemalt artiklis Islami kuldajastu

Bagdadi Abassiidid

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis Kaliifide loend#Abassiidid

Pärast Umaijaadide kukutamist ja hukkamist tõusis võimule Abassiidide dünastia ja pealinn viidi Bagdadi. Nende võimu ei tunnustanud aga Pürenee poolsaare araablased (keda valitsesid edasi Umaijaadidid) ning mõned Põhja-Aafrika asevalitsejad.