2010. aasta Tšiili kaevandusõnnetus
2010. aasta Tšiili kaevandusõnnetus juhtus 5. augustil 2010 Tšiili põhjaosas Copiapó lähedal San José vase- ja kullakaevanduses, kus varises kaevanduskäik.
Kaevanduses viibis sel ajal kaks gruppi kaevureid. Üks grupp oli kaevanduse sissekäigu lähedal ja pääses tervena. Suurem grupp - 33 kaevurit - jäi lõksu viie kilomeetri kaugusel kaevanduse sissekäigust umbes 700 m sügavusel.
Lõksu jäänud kaevurid üritasid välja pääseda ventilatsioonikanaleid pidi, aga neis puudusid redelid. Katsed rajada ummistunud käigu kõrvale tunnel põhjustasid uusi varinguid ja tööd peatati. Lõksujäänud kaevurite leidmiseks puuriti kaheksa 15 cm läbimõõduga puurauku. 19. augustil jõudis üks puurauk piirkonda, kus arvati olevat kaevurid, aga elumärke ei leitud. 22. augustil jõudis teine puurauk 688 m sügavusel kaldkäiku umbes 20 m kaugusel lõksujäänud kaevurite varjendist. Kaevurid kinnitasid käiku jõudnud puuriotsa külge kirja teatega, et 33 kaevurit on elus ja terved.
Kaevurite päralt oli 50 m² varjend kahe pingiga, aga ventilatsiooniprobleemide tõttu pidid nad varjendist väljuma kaevanduskäikudesse. Neil oli liikumisruumi umbes 2 km. Vee kogumiseks kaevasid nad auke, vett saadi ka kaevanduses olevate masinate jahutusradiaatoreist. Toiduvaru oli igal kaevuril kaheks-kolmeks päevaks, aga toitu kasutati kokkuhoidlikult ja nii suutsid nad vastu pidada 17 päeva, kuni saadi kontakt päästjatega. Varjendini puuriti veel kaks puurauku ja nende kaudu toimetati varjendisse hapnikuga rikastatud õhku ning toitu.
Kaevurid toodi maa alt välja ükshaaval trossi otsas rippuva 54 cm läbimõõduga kapsliga Fénix-2 13. oktoobril. Kapsel liikus tunnelis kiirusega 1 m/s, ühe kaevuri ülesviimine kestis veidi üle kümne minuti. Kogu päästeoperatsioon esimese päästja laskumisest kaevandusse, kuni viimase päästja maapinnani jõudmiseni kestis veidi üle 25 tunni. Ühelgi 69 päeva kaevanduses lõksus olnud kaevuril ei olnud tõsiseid terviseprobleeme.