Ignalina

Ignalina
leedu	Ignalina
	Ignalina vapp
	Pindala: 6,9 km²
	Elanikke: 4998 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 55° 20′ N, 26° 9′ E

Ignalina (leedu^ⓘ) (poola Ignalino) on linn Leedus Utena maakonnas, Ignalina rajooni ja Ignalina valla keskus. Linn asub merepinnast 165 meetri kõrgusel Šiekštysi ja Gavaitise järve kallastel.

Linna läbib Peterburi–Varssavi raudtee, seal asub Ignalina raudteejaam.

Linna lähedal asub Aukštaitija rahvuspark.

Ignalinast 30 km kirdes Visaginases asub Ignalina tuumaelektrijaam. Ignalina lennuväli asub Didžiasalises.

Ajalugu

Ignalina kohal asusid varem Budriai ja Vlkakalnise küla ning Dekaniškėse (Vašivase) ja Ignalina karjamõis. Neist vanim oli Budriai, mille kohalt on leitud kivist kirveid ja mis oli muinaskalmete järgi otsustades asustatud paik juba IX sajandil. Budriai lähistel asus Ilgise järve poolsaarel väike puidust linnus, mille ristisõdijad XIII sajandil maha põletasid.

Ignalina alad kuulusid Nalšia vürstiriiki. Kohanimede järgi otsustades asustasid neid alasid varem seelid.

Ignalinat on esmamainitud 1810. aastal, kuigi sisuliselt sai linn alguse Peterburi–Varssavi raudtee rajamisel, mil sellele rajati Ignalina raudteejaam. Jaama rajamiseks osteti karjamõisa alad ära ja kogu vanem linnasüda ongi kujunenud endise karjamõisa asemele. Karjamõisa omanik oli Ignotas Kaminskis, kelle järgi karjamõis ka nime sai. Kuigi karjamõis oli vanem, pole selle varasem nimekuju teada.

Aastail 1920–1939 kuulus Ignalina Poola koosseisu. Sai linnaõigused 1950. aastal. Nõukogude perioodil kujundati linnast turismikeskus ja nii rajati tööstusettevõtteid teistesse ümbruskonna asulatesse.

2018. aastal sai Ignalinast esimene Leedu linn, kus kõik korterelamud olid renoveeritud.^[2]

Linna nimi

Linn on saanud nime Vidiškėse mõisa omaniku Ignotas Kaminskise järgi, kes rajas linna kohale Ignalina karjamõisa. Samas ei tulene see pärisnimest ega selle lihtsustatud kujust Ignas, vaid hoopis deminutiivsest vormist Ignelis ehk siis kohalikus murdes Ignalis. Algne nimekuju oli tõenäoliselt Ignelinė või Ignalinė, ent slaavi keelte mõjul mugandus see hiljem Ignalinaks.

Ignalina on levinud kohanimi, Leedu, Valgevene ja Poola aladele jääb ligi kümmekond samanimelist paika. Neist viimane tekkis aastal 1810, kui Ignas Tiesenhausen praeguse Rokiškise rajooni aladele Ignalina karjamõisa rajas.

Kohaliku legendi kohaselt, mis pandi kirja endises Budriai külas, asus linnast loodesse jääva Ilgise järve kaldal varem vürst Budryse loss. Tollel oli üheksa poega ja üks tütar, kes kandis nime Lina ja kelle silmad olid sinised kui lina õied. Ristisõdijate saabudes läksid Budrys ja ta pojad lahingusse, ent ei naasnud. Lina suundus hiljem lahinguväljale, et oma peret otsida, kuid leidis sealt üksnes haavatud ristirüütli Ignase. Ta viis selle salaja lossi ja ravis terveks. Noored armusid teineteisesse ja valmistusid juba pulmadeks, kui Perkūnas, kes ei sallinud ristisõdijaid, purustas lossi ja see vajus maa alla. Lossi kohal purskus maapõuest välja allikas, mida hakati kutsuma Lina pisarateks ja järve kohal puhuva tuule undamises kuuldi Lina nuttu. Hiljem nimetatud lähedusse tekkinud linnake Ignase ja Lina armastuse märgiks Ignalinaks.

Elanike arv

85 (1866)
300 (1895)
1 500 (1931)
929 (1942)
2 466 (1959)
3 448 (1970)
3 900 (1974)
4 400 (1976)

4 927 (1979)
6 872 (1989)
6 591 (2001)
6 007 (2011)
5 772 (2013)
5 635 (2015)
5 053 (2018)
4 836 (2020)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Ignalina elanikest leedulasi 87,16%, venelasi 7,47%, poolakaid 2,96%, valgevenelasi 0,78%, ukrainlasi 0,45% ja tatarlasi 0,2%.^[3]