Ellis Island

Ellise saare hoonete kompleks

Ellis Island (ka Ellise saar; inglise keeles Ellis Island; kuni 1770. aastani Little Oyster Island) on saar Hudsoni jõe suudme lähedal New Yorgi ülemlahes USA-s. Aastatel 1892–1954 asus seal USA suurim sisserändekeskus, kuhu saabus üle Atlandi ookeani (põhiliselt ookeaniaurikutega) rohkem kui 12 miljonit emigranti ja pagulast.

Geograafia

Saare kaart

Saart ühendab mandril asuva Liberty State Parkiga sild, mida kasutatakse vaid saare varustamise eesmärgil.

Ajalugu

Ellis Islandi peahoone XX sajandi alguse paiku

New Yorgi massiimmigratsiooni karantiinikeskused 1902. aastal: Ellise, Hoffmani ja Swinburne'i saar (viimase kahe nimetused on trükisel vahetusse läinud)

Saar on saanud nime Samuel Ellise järgi, kes oli selle viimane eraomanik. Ellise saar paikneb lähestikku Liberty Islandiga, kus asub Ameerika vabadussammas (Statue of Liberty), ja on New Yorgi linnaosa Manhattani eksklaav, mida ümbritsevad New Jersey osariigi linna Jersey City veed. Ellise saarele oleksid viimaks tervisekontrolli saabunud näiteks RMS Titanicu kolmanda klassi reisijad. Esimese ja teise klassi reisijad väljusid üle Atlandi tulnud laevadelt Manhattani saarel. Üldiselt saadeti tervisekontrolli mitteläbinud ning ka ebasoovitavad isikud (nagu polügaamsed, madala moraaliga, anarhistlike vaadetega või kriminaalse taustaga inimesed) laevakompaniide kulul tagasi Euroopasse. Neid oli Põhja-Ameerikasse saabujate seas ligikaudu 2%.

Väikesaar teenindas sisserändajaid 62 aastat (1892–1954). Tavapäraseks saanud sisserändele Kanadast, Suurbritanniast, Iirimaalt, Skandinaaviast ja Saksamaalt lisandus sisserändetulv Itaaliast, Ungarist, Poolast, Venemaalt ja Kreekast. Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopast tulijad olid suures osas katoliiklased, juudid või õigeusklikud ning kinnitasid enamasti kanda suuremates linnades. Nende seas oli paljude praeguste USA tuntud tegelaste esivanemaid, töölisi kui ka sõjapõgenikke, sealhulgas Nõukogude Liidu okupatsiooni eest Ühendriikidesse ja Kanadasse põgenevaid eestlasi.

Aastatel 1892–1934 toimusid Ellisel, niinimetatud lootuse ja pisarate saarel, laiendus- ja maaparandustööd, millega suurendati oluliselt saare pindala. Enne seda oli saarel olnud piraatide ja kurjategijate hukkamiskoht (viimane hukkamine toimus 1839. aastal), Fort Gibsoni garnison ja hiljem mereväe padrunisalv. 1954. aastal saar suleti ja see jäi aastakümneteks unarusse. Ellise saar taasavati 1990. aastal, kui seal valmis immigratsioonimuuseum. Aastas külastab muuseumi umbes kolm miljonit inimest.

Mälestuse säilitamine

1965. aastast alates on Ellis Island ja Liberty Island kuulunud vabadussamba rahvusmonumendi (Statue of Liberty National Monument) hulka. Aastal 1966 kanti Ellise saar Ameerika Ühendriikide Ajalooliste Paikade Riiklikusse Registrisse (National Register of Historic Places) ning aastal 1993 kuulutas New Yorgi kultuurimälestiste kaitse komisjon saarel asuva kompleksi kaitsealuseks mälestusmärgiks (New York City Landmark).

Vaata ka

Ellis Island esiplaanil, Liberty State Park keskel ja Jersey City kesklinn tagaplaanil (2014)

• Atlandi ookeani ületus
• Hoffman Island
• Swinburne Island

Välislingid

• Ametlik koduleht, kust saab otsida enda põgenikest sugulaste ja lähedaste toimikuid (üle 51 miljoni reisija andmed) saare läbimise kohta