Kalinini rinne
Kalinini rinne oli Nõukogude Liidu strateegiline väekoondis Teises maailmasõjas idarindel.
| Kalinini rinne | |
|---|---|
| Tegev | 17. oktoober 1941–12. oktoober 1943 |
| Kuuluvus |
 Teisest maailmasõja Idarinde Punaarmeest |
| Haru |
Tööliste ja Talupoegade Punaarmee |
| Suurus | Armeegrupp |
| Lahingud |
Teise maailmasõja Idarinne: Moskva lahing Toropetsi-Holmi pealetungioperatsioon Demjanski koti lahingud Velikije Luki operatsioon |
| Ülemad | |
| Praegune ülem |
- Ivan Konev Maksim Purkajev Andrei Jerjemenko |
17. oktoobril 1941 andis Stavka päevakäsu Kalinini rinde formeerimiseks. 19. oktoobriks oli rinne komplekteeritud.
12. oktoobril 1943 nimetati Kalinini rinne ümber 1. Balti rindeks.
Moskva lahing
muuda
Pikemalt artiklis Moskva lahing
22. juunil 1941 alustas Saksa Riik sõjategevust NSV Liidu vastu. Saksa väed alustasid operatsiooni Taifuun, otsustavat rünnakut Moskvale, oktoobri alguses. 17. oktoobril 1941 andis Stavka päevakäsu Kalinini rinde formeerimiseks, 19. oktoobriks oli rinne komplekteeritud. Kalinini rinde koosseisu kuulusid 22. armee, 29. armee, 30. armee ja 31. armee.
Vjazma lahing
muuda
Rünnates laial rindel Smolenskist Brjanskini, murdsid kolm Saksa tankigruppi Reinhardti 3. tankigruppi, mille suund oli põhjasuunas läänerinde kaitse vastu, Guderiani 2. tankigrupp Brjanski rinde kaitse vastu lõunasse ja Höpneri 4. tankigrupp, suuri auke Nõukogude kaitseliini ning piirasid kiiresti sisse viis Nõukogude armeed (16., 19., 20., 24. ja 32.) Vjazma kandis ning kolm Nõukogude armeed (50., 3. ja 13.) Brjanskist põhjas ja lõunas. Purustanud enamiku Nõukogude Lääne, Reserv- ja Brjanski rinde vägedest, olid sakslased oktoobri lõpuks vallutanud Rževi, Kalinini, Brjanski, Vjazma, Orjoli ja Kaluga.
Detsembriks 1941 jõudsid Saksa väegrupi Mitte üksused Demjanski, Kalinini ja Moskva lähistele.
Punaarmee taganes kuni detsembri alguseni, siis aga alustas vastupealetungi. Sakslased sunniti taganema Kalinini ja Moskva linna poolt. 1941. aasta 5. detsembril alanud Punaarmee vastupealetungiga pandi sakslaste edasiliikumine seisma ning 7. jaanuariks 1942 olid sakslased Moskva lähistelt minema löödud. Saksa väed taganesid 160 kilomeetrit, jätsid maha Kalinini, kuid suutsid püstitada kaitseliini Dnepri jõel Smolenski, Vjazma ja Rževi ees, kus hoiti positsioone 1943. aastani.
1942. aasta
muuda
7. jaanuaril andis Stalin käsu minna kõikidel rinnetel üldpealetungile, kontsentreerudes peamiselt väegrupi Mitte vastu, kuid ka rünnata sakslasi Leningradi, Staraja Russa, Orjoli, Harkovi ja Krimmi piirkondades. Moskva rajoonis üritasid Kalinini ja läänerinde väed ära lõigata väegruppi Mitte ning ründasid väegrupi rindejoont põhjast ja lõunast, eesmärgiga kokku saada Vjazmas. Et Kalugast lõunas asus Saksa vägede rindejoones auk, suundus läbi selle nende tagalasse 1. Punaarmee kaardiväe ratsakorpus koos juurde antud tankibrigaadidega. Kuna selles piirkonnas oli maastik eriti raske, liikusid ründajad edasi teosammul. Nõukogude 39. armeel õnnestus 7.–9. jaanuarini kestnud rünnakute tagajärjel Saksa vägede rindest läbi murda ning armee avangardina liikunud 11. ratsakorpus jõudis jaanuari lõpuks peaaegu Smolenski–Moskva maanteeni, kuid veebruaris Saksa 9. armee vasturünnak lõikas eelväed ülejäänud jõududest ära ning piiras ümber korpusega paralleelselt liikuva 29. armee.
Demjanski kott
muuda
- Pikemalt artiklis Toropetsi-Holmi pealetungioperatsioon
22. jaanuaril 1942 alustasid Punaarmee väeüksused rünnakut rinde paremalt tiivalt Holmi, Belõi ja Velikije Luki linnade suunal. Sakslased jäid kotti Demjanski linnas.
Velikije Luki operatsioon
muuda25. novembril 1942 alustasid Kalinini rinde väed koos NSV Liidu Läänerindega lahinguid Velikije Luki pärast, kus Kalinini ja Läänerinde kuus armeed (20., 22., 29., 31., 39., ja 41. armee) alustasid rünnakuid väegrupi Mitte 9. armeele Rževi eendil, et ära lõigata Saksa väegruppide Nord ja Mitte raudteeühendus. Velikije Luki alistati jaanuari keskel 1943.
- Pikemalt artiklis Velikije Luki operatsioon
1943. aasta
muuda
1943. aasta kevadel ründasid Punaarmee üksused rinde vasakult tiivalt, kevadel vallutati Vjazma. 1943. aasta augustist oktoobrini viisid Punaarmee Läänerinde ja Kalinini rinde väed väegrupi Mitte vastu Smolenski piirkonnas läbi pealetungioperatsioone, mille käigus vabastati Smolensk ja jõuti välja Valgevene piirideni.
1. augustil vabastati Orjol, 24. septembril Smolensk ja Roslavl ning 26. novembril Gomel. Kalinini rinde parema tiiva 3. ja 4. löögiarmee vägedega teostati 6.–10. oktoobrini Neveli pealetungioperatsioon väegrupi Nord 3. tankiarmee ja 16. armee positsioonidele ja vabastati 7. oktoobril Nevel. Nevel oli strateegiline transpordisõlm Dno–Vitebski raudteel, väegrupi Nord ja väegrupi Mitte vägede vahel. Väegrupi Mitte väed taganesid Valgevenesse. Lahingutega seoti ka suur osa Saksa vägesid, mis takistas tõrjumast Punaarmee poolt Dnepri forsseerimist. 12. oktoobril 1943 nimetati Kalinini rinne ümber 1. Balti rindeks.
Kalinini rinde juhatajad
muuda| Alates | Kuni | Pilt | Nimi | Auaste |
|---|---|---|---|---|
| oktoober 1941 | august 1942 | 
|
Ivan Stepanovitš Konev | kindralpolkovnik |
| august 1942 | aprill 1943 | 
|
Maksim Aleksejevitš Purkejev | kindralleitnant (novembrist 1942 kindralpolkovnik) |
| aprill 1943 | oktoober 1943 | 
|
Andrei Ivanovitš Jerjomenko | kindralpolkovnik (augustist 1943 armeekindral) |