Jaroslavli vürstiriik
Jaroslavli vürstiriik (vene keeles Ярославское княжество) oli riik tänapäeva Venemaa territooriumil aastatel 1218–1463, Kirde-Venemaal.
|
Jaroslavli vürstiriik 1218–1463 | |
| Valitsusvorm | monarhia |
|---|---|
| Pealinn | Jaroslavl |
| Religioon | õigeusu kirik |
| Peamised keeled | vanavene |
Jaroslavli vürstiriik moodustati 1218. aastal, kui Vsevolod Suurpesa poeg 1. Rostovi vürst Konstantin Vsevolodovitš (1186–1219), saades 1216. Vladimiri suurvürstiks Konstantin I-na jagas Rostovi vürstiriigi alad oma poegade vahel.
Vürstiriigi alad asusid Volga jõe ja selle lisajõgede (Mologa, Juhota, Kurba jt) ning Šeksna jõe alamjooksul.
1294. aastal läks valitsemine Smolenski vürst Fjodor Rostislavitšile, uue valitsejadünastia asutajale.
14.–15. sajandil jagunes vürstiriik osalisvürstiriikideks, mis 15. sajandi esimesel poolel liideti Moskva suurvürstiriigiga ning lõplikult liideti Jaroslavli vürstiriigi alad Moskva suurvürstiriigiga 1463. aastal.