Fabio Cannavaro
See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2020) |
Fabio Cannavaro (sündinud 13. septembril 1973 Napolis) on endine Itaalia jalgpallur (keskkaitsja) ja praegune Guangzhou Evergrande peatreener. Suurema osa karjäärist on ta veetnud Itaalias.
 Fabio Cannavaro 2017. aastal | |||
| Isikuandmed | |||
|---|---|---|---|
| Täisnimi | Fabio Cannavaro | ||
| Sünniaeg | 13. september 1973 | ||
| Sünnikoht | Napoli, Itaalia | ||
| Pikkus | 175 cm | ||
| Positsioon | keskkaitsja | ||
| Noorteklubid | |||
| 1988–1992 | Napoli | ||
| Klubikarjäär* | |||
| Aastad | Klubi | M | (V) |
| 1992–1995 | Napoli | 58 | (1) |
| 1995–2002 | Parma | 212 | (5) |
| 2002–2004 | Internazionale | 50 | (2) |
| 2004–2006 | Juventus | 74 | (6) |
| 2006–2009 | Madridi Real | 94 | (0) |
| 2009–2010 | Juventus | 27 | (0) |
| 2010–2011 | Al-Ahli Dubai | 16 | (2) |
| Kokku | 531 | (16) | |
| Koondisekarjäär | |||
| Aastad | Koondis | M | (V) |
| 1993–1996 | Itaalia U-21 | 21 | (0) |
| 1997–2010 | Itaalia | 136 | (2) |
| Treenerikarjäär | |||
| 2013-2014 | Al-Ahli | ||
| 2014–2015 | Guangzhou Evergrande | ||
| 2015–2016 | Al-Nassr | ||
| 2016–2017 | Tianjin Quanjian | ||
| 2017– | Guangzhou Evergrande | ||
| 2019 | Hiina | ||
| * Klubikarjääri all ainult liigamängud ja -väravad. | |||
Ta alustas elukutselise karjääri Napolis enne seitset aastat, mis ta veetis Parmas, kellega ta võitis kahel korral Coppa Italia, 1999 Supercoppa Italiana ja 1999 UEFA Euroopa Liiga. Pärast Inter Milanos ja Torino Juventuses mängitud aega osteti ta (koos treener Fabio Capelloga) 2006. aastal Real Madridi, kus ta võitis aastatel 2007–2008 Primera Divisióni (tuntud ka kui La Liga või La Liga Santander). Pärast Torino Juventusesse üheks hooajaks 2009-10 tagasitulekut suundus ta Al-Ahlisse Dubais, kus ta ka lõpetas 2011. aastal pärast vigastusterohket hooaega oma karjääri.
Cannavarot saatis ka edu Itaalia jalgpallikoondisega. Ta kuulus Itaalia U21 meeskonda, mis võitis kaks korda järjest 1994 ja 1996 UEFA Euroopa U21-meistrivõistlused. Pärast enda esimest mängu 1997. aastal Itaalia koondises aitas ta koondise 2000. aastal UEFA Euro finaali, ning Cannavaro märgiti võistluse parimate mängijate hulka, temast sai Itaalia koondise kapten 2002. aastal pärast Paolo Maldini karjääri lõpetamist. Cannavaro viis Itaalia jalgpallikoondise Saksamaal toimunud 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel võidule ning tema kaitsmisoskusi tunnustasid Itaalia fännid hüüdnimega "Il Muro di Berlino" ('Berliini müür'), kuna ta suutis viiel korral Itaaliale kindlustada mängud, mille jooksul Itaaliale ühtegi väravat ei löödud, Itaaliale löödi turniiri jooksul ainult kaks väravat. Ta sai auhinnaks hõbepalli (Silver Ball), mis antakse jalgpalli maailmameistrivõistlustel paremuselt teisele mängijale. 2009. aastal sai Cannavarost Itaalia koondises enim mänge mänginud mängija. Ta lõpetas koondisekarjääri 2010. aasta 25. juunil – pärast seda, kui Itaalia koondis ei pääsenud 2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele.[1] Itaalia rahvuskoondises mängis ta 136 mängu ja lõi 2 väravat ja osales neljal jalgpalli maailmameistrivõistlusel, kahel UEFA Eurol, 1996. aasta suveolümpiamängudel 2009. aasta FIFA konföderatsioonide karikaturniiril. 2020. aasta juuli seisuga on ta mängitud mängude arvu poolest Itaalia koondise teine mängija Gianluigi Buffoni järel.
2006. aastal nimetas FIFA ta maailma aasta parimaks mängijaks, mis tegi temast esimese kaitsja, kes selle auhinna on võitnud. Ta võitis samal aastal Ballon d'Ori, ta oli sellel aastakümnendil esimene kaitsja, kes on selle auhinna saanud, ning kolmas läbi aegade, peale Franz Beckenbaueri ja Matthias Sammeri. 2006. aastal ja 2007. aastal valiti ta FIFA World XI koosseisu. 2007. aastal valis Laureus ta kuuest mehest koosnevasse nimekirja "Laureusi aasta sportlane". Ta noorem vend Paolo oli samuti elukutseline jalgpallur ning praegu on ta üks Guangzhou Evergrande treeneritest oma venna Fabio juhendamisel.
Pärast sportlaskarjääri lõpetamist sai Fabiost üks Al-Ahli Dubai treeneritest. Aastatel 2011–2013 oli ta peamiselt ülemaailmne suursaadik ja tehniline direktor ja aastatel 2013–2014 oli ta klubi abitreener. 2014. aasta novembris sai temast Hiina klubi Guangzhou Evergrande peatreener. 9. juunil sõlmis ta peatreenerina lepingu Hiina tugevuselt teise liiga klubi Tianjin Quanjian FCga, klubi võitis kohe liiga. Ta taasühines Guangzhou Evergrandega 2017. aastal. 2019. aastal oli ta ka Hiina jalgpallikoondise peatreener.