August Rei
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2006) |
August Rei VR III/1 (22. märts 1886 Kurla, Pilistvere kihelkond, Viljandimaa – 29. märts 1963 Stockholm) oli Eesti poliitik ja diplomaat.
| August Rei | |
|---|---|
 | |
| Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis | |
|
Ametiaeg 9. jaanuar 1945 – 29. märts 1963 | |
| Eelnev | Jüri Uluots |
| Järgnev | Aleksander Warma |
| Riigivanem | |
|
Ametiaeg 4. detsember 1928 – 9. juuli 1929 | |
| Eelnev | Jaan Tõnisson |
| Järgnev | Otto Strandman |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
22. märts 1886 Viljandi kreis, Liivimaa kubermang |
| Surmaaeg |
29. märts 1963 (77-aastaselt) Stockholm, Rootsi |
| Erakond |
VSDTP Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) |
| Abikaasa | Therese Rei |
| Alma mater | Peterburi Ülikool |
August Rei oli 1919–1920 Eesti Asutava Kogu esimees, 4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929 Eesti Vabariigi riigivanem (August Rei valitsus) ja 9. jaanuarist 1945 kuni 29. märtsini 1963 Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis. Tema surma järel astus Peaministrina Vabariigi Presidendi ülesandeisse Aleksander Warma.
Elulugu
muudaAugust Rei õppis Tartu Aleksandri (endises kubermangu-) gümnaasiumis, lõpetas Novgorodi gümnaasiumi, aastatel 1904–1905 ja 1907–1911 õppis ta Peterburi Ülikoolis õigusteadust.
Aastatel 1905–1907 osales Rei 1905. aasta revolutsioonis, mille tõttu arreteeriti ja vangistati viieks kuuks. Aastast 1906 toimetas ta Tallinnas sotsiaaldemokraatliku suunitlusega põrandaalust ajalehte Sotsiaaldemokraat. Sotsiaaldemokraadi VSDTP enamlaste kätte minnes alustas aga uue Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei Eestimaa Ühenduse Keskkomitee häälekandja Punane Lipp väljaandmist.
Aastatel 1912–1913 teenis ta venemaa keisririigi sõjaväes sundaega ja 1913–1914 oli ta Viljandis advokaat.
Esimese maailmasõja ajal aastatel 1914–1917 oli Rei suurtükiväeohvitser Tallinnas, Peeter Suure merekindluses ja osales 1917–1918 Eesti rahvusväeosade organiseerimises, olles seejuures Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees.
Aastatel 1917 ja 1919 oli ta ajalehe Sotsiaaldemokraat peatoimetaja ja 1927–1928 Rahva Sõna peatoimetaja.
Aastatel 1917–1919 oli August Rei Maanõukogu liige, 1918–1919 Ajutise Valitsuse töö- ja hoolekandeminister, peaministri asetäitja ja haridusministri kohusetäitja. Asutava Kogu valimistel sai ESDTP 120 kohast 41 ja August Rei valiti Asutava Kogu esimeheks. August Reist kujunes Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei peamine juht ja ideoloog. Oli 1919–1920 Asutava Kogu liige ja esimees, 1920–1937 I, II, III, IV, V Riigikogu liige.
Aastatel 1923–1925 Eesti delegatsiooni juht Eesti-Läti piirikomisjonis. Aastatel 1925–1926 II Riigikogu esimees.
4. detsembrist 1928 kuni 9. juulini 1929 oli August Rei, August Rei valitsuse Riigivanem ja 1932–1933, Konstantin Pätsi neljandas valitsuses Eesti välisminister.
1934. aastal esitati Rei Valimiste Peakomitees laiendatud volitustega riigivanema kandidaadiks. Ta kogus 21. märtsiks 4983 toetusallkirja (Riigivanema kandidaadiks ülesseadmiseks oli tarvis koguda 10 000 allkirja).[1]
Aastani 1936 oli Rei vandeadvokaat, muu hulgas Ado Birki kaitsja 1927. aastal. 1930–1934 oli August Rei Tallinna linnavolikogu juhataja.
Aastatel 1936–1937 oli Rei välisministri abi ja 1938–1940 Eesti saadik Nõukogude Liidus.
1940. aastal Eesti saadikuna Nõukogude Liidus pärast juunipööret ning Eesti okupeerimist ja annekteerimist põgenes ta Riia kaudu Rootsi.
August Rei oli 1944. aastal moodustatud Otto Tiefi valitsuses välisminister, 31. detsember 1944 – 9. jaanuar 1945 oli ta Eesti välisminister, Vabariigi Valitsuses eksiilis. Jüri Uluotsa surma järel 1945. aastal sai temast paguluses olev peaminister presidendi kohustustes (1945–1963).
Ühiskondlik tegevus
muuda1930–1936 oli August Rei Alliance Francaise’i president ja 1937–1938 Eesti Välissuhete Ühingu abiesimees.
August Rei oli Eesti Töölismuusika Liidu ja Tallinna Töölismuusika Ühingu, osaühingu Rahva Sõna, kirjastusosaühingu Täht, sihtasutuse Tallinna Rahvamaja, Tallinna Töölisteatri, Tallinna Töölisspordi Ühingu ja muude ühenduste esimees.
1946–1949 oli A. Rei Eesti Rahvusfondi ja 1947–1963 ka Eesti Rahvusnõukogu esimees.
August Rei on kirjutanud ja tõlkinud sotsialistlikke raamatuid, avaldanud mälestused.
August Rei suri Stockholmis eksiilvalitsuse istungilt metrooga koju sõites infarkti.[2] August Rei matusetalituse pidas 20. aprillil 1963 Stockholmis Gustaf Vasa kirikus piiskop Johannes Oskar Lauri. Maeti augustis 2006 koos abikaasaga ümber Tallinna Metsakalmistule, Kuulsuste künkale.
Tsitaat
muuda„Kuna Põhiseadus on absoluutselt kohustavaks juhiseks igale Eesti kodanikule ja selle eeskiri käesoleval juhul on nii vaieldamatult selge, et ühelgi seaduste tõlgendamise reegleid ja loogikat austaval inimesel ei saa selle kohta tekkida kahtlusi ega kaksipidi arvamist, siis ei saa mina keelduda seda kohustust täitmast, mis minu peale on langenud.“
– (9. jaanuaril 1945)
August Rei stipendium
muudaAlates 2008. aastast annab Riigikogu Kantselei välja August Rei parlamendiuuringu stipendiumi.
Tunnustus
muuda- Vabadusrist III/1[3], millest ta loobus 21. detsembril 1920[4], võttis vastu 22. märtsil 1936[5]
- 1930 Kotkaristi I klassi teenetemärk[6]
- 1932 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor[7]
Isiklikku
muudaAugust Rei abiellus 1917. aastal Therese Lutsuga (16. august 1891 Peterburi – 30. mai 1976 Sköndal), peale selle oli tal Hilda Pärdiga (3. mai 1912 – 10. september 1992 Rakvere) tütar Hilja Rei (sündinud 20. septembril 1938 Tallinnas, saabus Rootsi detsembris 1943, lapsendatud 1. märtsil 1944, algne nimi Hilja Pärt).
Ta vend oli ajakirjanik ja poliitik Ferdinand Rei.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Kandidaatide soovitusallkirjad arhiivi. Postimees, 23. märts 1934, nr. 81, lk. 1.
- ↑ August Rei surm histrodamus.ee
- ↑ Teenetemärkide kavalerid: Rei, August (VR III/1)
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700226097&img=era0031_004_0000502_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=8157befabc462236cef0e591f94651dd
- ↑ A. Rei dekoreeriti vabadusristiga. Vaba Maa, 23. märts 1936, nr. 67, lk. 1.
- ↑ Teenetemärkide kavalerid: Rei, August (Kotkarist)
- ↑ "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.
Teosed
muuda- August Rei, "Mälestusi tormiselt teelt". Eesti Päevaleht, 2010, 443 lk, ISBN 9789949452491
Kirjandus
muudaRaamat
muuda- Jüri Ant, "August Rei – Eesti riigimees, poliitik, diplomaat". Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2012, 360 lk; ISBN 9789985858806
Artikleid
muuda- A. Rei ajakirjanike küsimuste risttules – tema seisukohad. Stockholms-Tidningen Eestlastele, 4. veebruar 1953, nr , lk 2.
- August Rei autojuht mäletab: Elukilde Moskva saatkonnast. Eesti Päevaleht, 3. juuli 1992, nr 50, lk 5.
- Avati mälestuskivi August Reile – bhr.balanss.ee, 24. aprill. 2008.
- Heino Laagus, "Kunagine riigivanem on väärt mäletamist", Sakala, 23. aprill 2008
Välislingid
muuda |
Tsitaadid Vikitsitaatides: August Rei |
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: August Rei |
- Ametisseastumise käskkiri (1. leht)
- Ametisseastumise käskkiri (2. leht)
- August Rei ametisseasutmise pühalik tõotus 31. detsembril 1944
- Täna tähistatakse riigivanem August Rei sünnikoht – Riigikantselei, 23. aprill 2008.
- August Rei Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
| Eelnev Jaan Tõnisson |
Eesti riigivanem 1928–1929 |
Järgnev Otto Strandman |
| Eelnev Mihkel Pung |
Eesti välisminister 1. november 1932 – 18. mai 1933 |
Järgnev Ants Piip |
| Eelnev Jüri Uluots |
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis 1945–1963 |
Järgnev Aleksander Warma |
| Eelnev Ants Piip (Eesti välisminister) |
Vabariigi Valitsuse eksiilis välisminister 18. september 1944 – 9. jaanuar 1945 |
Järgnev Aleksander Warma |