Arv (keeleteadus)

Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).

Eesti keel

Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget

• ainsus ehk singular: Tüdruk joob teed.
• mitmus ehk pluural: Tüdrukud joovad teed.

Pöördsõnad

Grammatiline (isiku- ja) arvukategooria realiseerub eesti keeles morfoloogilise pöördekategooriana, millel on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget. Süntaktilisest seisukohast näitavad isiku- ja arvukategooria öeldise grammatilist seost nimetavas käändes alusega (täisalusega), s.o öeldise ja aluse ühildumist.

Pöördekategooria markeerimata liige on ainsuse 3. pööre, mida kasutatakse

• ainsuses täisalusega lauses ja
• vaegisikulises lauses.

Öeldise ühildumine alusega

Kui (eksplitsiitne või juurdemõeldav) täisalus on

• mina ~ ma, siis on öeldisverb ainsuse 1. pöördes: Ma loen. Ma käisin jala. Mina teadsin seda. Mina olen parim ja ilusaim.
• sina ~ sa, siis on öeldisverb ainsuse 2. pöördes: Sa oled armas. Sa jäid hiljaks. Sina tahad mind unustada. Sina oled uskumatu.
• meie ~ me, siis on öeldisverb mitmuse 1. pöördes: Meie tegime nii, et kõik oleksid rahul. Me teadsime täpselt, mida tuleb teha.
• teie ~ te, siis on öeldisverb mitmuse 2. pöördes: Te jäite hiljaks. Teie oletegi see, keda otsiti. Te peate seda nägema, see on imeline.

Kõigil ülejäänud juhtudel on öeldis ainsuse või mitmuse 3. pöördes.

Ainsuse 3. pöördes on öeldisverb:

• üksikobjekti või koguhulka tähistava subjektiga lauses: Karu otsib süüa. Terve kursus läheb koju. Tema ongi kõiges süüdi.
• üldisikulises ja isikuta lauses: Tuleb koju minna. Valutab. Kes armastab, see kuulab.

Mitmuse 3. pöördes on öeldisverb:

• distributiivset hulka tähistavas lauses: Eliisa ja Brita õpivad süntaksi seminariks. Lapsed jooksevad mööda tänavat.
• harva ka umbisikulises lauses: Räägivad, et kliima soojeneb.

Käändsõnad

Loendatavad ja loendamatud nimisõnad

Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel: tool, poiss, raamat.

Loendamatutel nimisõnadel arvuvastandus puudub: noorus, ilu, kurjus, leetrid.

Ainsussõnad ja mitmussõnad

Vaegmuutelised nimisõnad ehk ainsussõnad ehk singulare tantum-sõnad ja mitmussõnad ehk plurale tantum-sõnad on arvuvastanduse suhtes eriolukorras. Taolised sõnad märgivad küll loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu: käärid, püksid. Arvu eristamiseks tuleb niisuguste sõnade puhul kasutada hulgasõnu: kolmed käärid, paar pükse.

• Eesti keeles on olulisimad ainsussõnade semantilised rühmad järgmised:
  • abstraktmõisted: julgus, pimedus, hirm, nälg, muusika
  • ained: vesi, piim, kuld, jahu
  • kogumõisted: intelligents, kraam, inimkond, mööbel
  • haigused: malaaria, vähk, külmetus, köha
  • ainumõisted: põhi, ida, minevik
• Eesti keeles on olulisimad mitmussõnade semantilised rühmad järgmised:
  • kahest või enamast sarnasest osast koosnevaid objektid: käärid, prillid, andmed, püksid
  • rahvakogunemised, pidustused: jõulud, talgud, lihavõtted, kosjad
  • haigused, valud: leetrid, sügelised, rõuged, tuhud
  • ained, jäätmed: tangud, rapped, kliid, heitmed
  • inimeste ja olendite rühmad: mitmikud, kolmikud, vanemad, omaksed.

Ainsus- ja mitmussõnade vormistik ei eristud eesti keeles kuigi jäigalt. Sageli võib ainsussõnal olla väikese tähenduserinevusega mitmuslik paradigma. Stilistiliselt markeeritud kontekstis, nt ilukirjanduses on põhimõtteliselt võimalik ükskõik millise ainsussõna või mitmussõna ainsuslik või mitmuslik vorm.

Erandid (morfoloogiliselt vaegmuutelised sõnad)

• Leidub sõnu, mille ainsuse tüvi on täiesti teistsugune kui mitmuse tüvi:
  • mina ~ ma : meie ~ me
  • sina ~ sa : teie ~ te
  • tema ~ ta : nemad ~ nad
  • see : need
  • too : nood
• Mõnedel sõnadel puudub mitmus täielikult: üksteise, teineteise, iga, igaüks, keegi, ükski, miski, kumbki.
• Neljal asesõnal on mitmuse vormistik lünklik, s.t et teatud käänetes kasutatakse mitmuse tähenduses ainsuse vormi:
  • kes, mis - puudub mitmuse nimetav ja osastav
  • kõik
  • ise - puudub mitmuse nimetav.
• Asesõnal mõlemad puudub ainsuse nimetava vorm, teistes käänetes on arvuvastandus võimalik.

Kirjandus

• Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 489
• Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 35, 159, 160, 161
• Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus