Täiend

See artikkel räägib lauseliikmest; hulkade täiendi kohta vaata artiklit Täiend (hulgateooria); teiste täiendimõistete kohta matemaatikas vaata artiklit Täiend (matemaatika)

---

Täiend ehk atribuut on lauseliige, mis laiendab nimisõna. Täiend kui nimisõnafraasi laiendliige väljendab nimisõnaga tähistatu tunnust:

magus moos, meie maja, maalt minek.

Kõik täiendid vastavad küsimusele missugune? ja kuuluvad lauses ainult nimisõna juurde. Täiend võib olla vormilt väga erinev, näiteks

• nimi, sealhulgas eesnimi või kohanimi: Mari Tamm, Joonas Sepp, Dmitri raha, Rootsi laud, ungari keel, Soome kelk, vene keel
• kõrvallause: Üht-teist tõid ka tädid, kellele ema õmbleb.

Eesti keel

Täiendi põhitüübid

Täiendil on kaks süntaktilis-semantilist põhitüüpi: predikaatne atribuut ning aktantne atribuut.

• Predikaatne atribuut on omadussõnaline täiend ja paikneb tavaliselt oma põhja ees. Omadussõnaline täiend on
  • omadussõna: suur koer, halb ilm,
  • omadussõnaga ühtmoodi käituv muu sõnaliigi sõna, nt
    • omadussõnaline asesõna: see inimene, kõik poisid, nende asjad, tema rõivad, meie õnn
    • järgarvsõna: seitsmes koht, esimene võistleja, teine tegelane
    • kesksõna- või mata-lühend: kõigi poolt vihatud ülemus, vulisev oja, mõtlev inimene, ergutav kaaslane, uinutav jook, möödunud aastad, ammu surnud näitleja, tegemata tööd, hooldamata aed

Aktantne atribuut on omastavaline täiend ja määrustäiend.

• Omastavaline täiend ehk nimisõnaline täiend omastavas käändes märgib sündmuste osalist või asjaolu: kana kaagutamine, luuletuse lugemine, Mari nukk, ühe päeva töö.
• Määrustäiend on määruse tähendusega; see täiend ei ole omadussõnaline ega nimisõnaline: sõnum vennalt, kaust dokumentidega, neiuks sirgumine, kiivalt varjamine. Määruse vormis täiend on üldjuhul järeltäiend, mis ei ole eesti keelele kuigi omane. Määruse vormis järeltäiend on venepärane. Näiteks venekeelse sõnaühendi Cалат из овощей võiks eesti keelde tõlkida kui liitsõna köögiviljasalat, mitte kui fraasi salat köögiviljadest. Kui määrustäiendil on samatähenduslik vaste omastavalise täiendi kujul, siis võiks kasutada viimast: nimekiri õpilastest – õpilaste nimekiri, jäätis rosinatega – rosinajäätis, sooduspakkumine autorehvidele – autorehvide sooduspakkumine.

Täiendi ühildumine

• Omastavaline täiend oma põhjaga ei ühildu, vaid säilitab oma esialgse kuju: Mari nukk ja Mari nukule, luuletuse lugemisel ja luuletuse lugemiseks, ema raamatusse ja ema raamatust. Samamoodi käitub ka määruse vormis täiend.

• Omadussõnaline täiend ühildub enamasti oma põhjaga arvus ja käändes: suurele koerale, ilusa inimese, rumalatel poistel, vulisevas ojas. Sellel reeglil on mõned erandid:
  • rajavas, olevas, ilmaütlevas ja kaasaütlevas käändes ei ole ühildumine täielik: kõikide poistega, kõigi poolt vihatud ülemusena, vuliseva ojata, möödunud aastani
  • üldse ei ühildu
    • käändumatud omadussõnad: luteri, katoliku, romaani, germaani, saksa, poola jne; -laadi, -värki, -karva, -ohtu, -võitu, -verd lõpulised; paganama, sindrima, kuradima, tipp- topp, vinks- vonks jts;
    • asesõnad mis, kogu, oma, v.a kindlad ühendid nagu omal jõul jne;
    • mineviku kesksõnad: Pakkusin räsitud ja kurnatud kerjusele peavarju ja Nägin räsitud ja kurnatud kerjust; See on pestud põrand ja Muuhulgas nimetati pestud põrandat.

Vaata ka

• Rindühend
• Lisand