EL püüdleb inimkeskse ja kestliku digiühiskonna visiooni poole kogu digikümnendi vältel, et suurendada kodanike ja ettevõtjate mõjuvõimu.
Digiühiskond ja digitehnoloogiad toovad endaga kaasa uusi võimalusi õppimiseks, meelelahutuseks, töötamiseks, uurimiseks ja ambitsioonide täitmiseks. Samuti toovad need kaasa uusi vabadusi ja õigusi ning annavad ELi kodanikele võimaluse jõuda kaugemale füüsilistest kogukondadest, geograafilistest asukohtadest ja sotsiaalsetest seisukohtadest.
Digiüleminekuga on siiski seotud veel palju probleeme. Digimaailm peaks põhinema Euroopa väärtustel – kus kedagi ei jäeta kõrvale, kus igaühel on vabadus, kaitse ja õiglus. Euroopa digikümnendil on igaühel oskused igapäevase tehnoloogia kasutamiseks. Isegi väikeettevõtted kasutavad tehnoloogiat, et teha paremaid äriotsuseid, suhelda oma klientidega või parandada oma äritegevuse osi. Ühenduvus jõuab külades, mägedes ja äärealadel elavate inimesteni, et kõik saaksid kasutada veebivõimalusi ja osaleda digiühiskonna hüvedes. Peamised avalikud teenused ja haldusmenetlused on kodanike ja ettevõtjate mugavuse huvides veebipõhised.
Euroopa Liit 2021
Digikümnend on terviklik raamistik, millest juhindutakse kõigis digivaldkonnaga seotud meetmetes. Digikümnendi eesmärk on tagada, et tehnoloogia ja innovatsiooni kõik aspektid toimiksid inimeste hüvanguks.
Digikümnendi raamistik hõlmab digikümnendi poliitikaprogrammi, digikümnendi eesmärke, eesmärke, mitut riiki hõlmavaid projekte ja digikümnendi õigusi & põhimõtteid:
- Digikümnendi eesmärgid on mõõdetavad eesmärgid kõigis neljas valdkonnas: ühenduvus, digioskused, digiäri ja digitaalsed avalikud teenused.
- Digikümnendi eesmärgid suunavad liikmesriikide meetmeid. Komisjon annab liikmesriikide meetmetest teada aastaaruandes.
- Digikümnendi poliitikaprogramm võimaldab ELil ja liikmesriikidel teha koostööd digikümnendi eesmärkide ja sihtide saavutamiseks. Selles on sätestatud mehhanism 2030. aastaks tehtavate edusammude jälgimiseks. Komisjon avaldab igal aastal aruande, milles antakse ülevaade tehtud edusammudest.
- Mitut riiki hõlmavad projektid võimaldavad liikmesriikidel koondada investeeringuid ja käivitada suuremahulisi piiriüleseid projekte.
- Digikümnendi õigused ja põhimõtted kajastavad ELi väärtusi, mida tuleb digimaailmas austada, nagu on allkirjastatuddigiõiguste ja-põhimõtete deklaratsioonis.
Eesmärgid ja sihid
Digikümnendi poliitikaprogrammis on sätestatud selged ja konkreetsed digieesmärgid järgmiseks aastakümneks. Peamised eesmärgid võib kokku võtta nelja punktiga:
- digioskustega elanikkond ja kõrgelt kvalifitseeritud digispetsialistid
- turvalised ja kestlikud digitaristud
- ettevõtete digiüleminek
- avalike teenuste digitaliseerimine
Lisaks eesmärkidele tagatakse digikümnendi eesmärkidega, et Euroopa digiüleminek toob kasu kõigile inimestele, tehes järgmist:
- Turvalise & i digitaalse maailma loomine
- Tagada, et kõik saavad digitaalsetes võimalustes osaleda ja kedagi ei jäeta kõrvale
- Väikeettevõtjatele ja tööstusele andmetele juurdepääsu tagamine
- VõimaldadaVKEdel võtta kasutusele digitehnoloogiad, sealhulgas pilvandmetöötlus, andmeanalüüs ja tehisintellekt
- Uuendusliketaristute kasutuselevõtu edendamine
- Tagada, et VKEd saaksid digitaalmaailmas õiglastel tingimustel konkureerida
- Avaldamisteenuste pakkumine internetis
- Selliste teadusuuringute edendamine, mis keskenduvad digitehnoloogia mõju mõõtmisele ning säästvate, energia- ja ressursitõhusate uuenduste väljatöötamisele
- Tagada, et kõik organisatsioonid võtavad küberturvalisuse meetmeid
Digikümnendi suunas liikumisel annavad liikmesriigid komisjonile aru kavandatud meetmetest, mis toetavad kindlaksmääratud eesmärke.
Komisjoni digitaalvaldkonna meetmed ja poliitika juhinduvad juba praegu nendest eesmärkidest ja põhimõtetest. Kuna meil on üha rohkem uuendusi, tagab digikümnendi raamistik, et Euroopa visioon digiüleminekust on selge ja seda toetavad laialdaselt kõik tulevased meetmed kogu Euroopas.
Poliitikaprogramm: edusammude mõõtmine
Digikümnendi poliitikaprogrammiga 2030 luuakse järelevalve- ja koostöömehhanism, et saavutada Euroopa digiülemineku ühised eesmärgid ja sihid.
Poliitikaprogrammi esimese sammuna määras komisjon 2023. aasta rakendusaktis kindlaks peamised tulemusnäitajad. Peamised tulemusnäitajad põhinevad olemasoleval DESI-l, millega mõõdetakse igal aastal digiülemineku olukorda Euroopas. Seejärel on komisjon koostöös liikmesriikidega avaldanud ELi tasandi trajektoorid, et hinnata, kas iga eesmärgi puhul täheldatud edusammud on 2030. aasta väärtuste saavutamiseks piisavad. Igal aastal avaldab komisjon digikümnendi olukorda käsitleva aruande, milles ta mõõdab ja hindab digikümnendi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme ja ELi tasandi trajektoore ning soovitab vajaduse korral täiendavaid meetmeid ja jõupingutusi. Esimene aruanne digikümnendi olukorra kohta avaldati 2023. aastal ja teine 2024. aastal.
Pärast esimese aruande avaldamist on iga liikmesriik määratlenud oma riikliku tegevuskavaELi ühiste trajektooride ja eesmärkide saavutamiseks. Teises digikümnendi olukorda käsitlevas aruandes avaldas komisjon riiklike tegevuskavade hinnangu koos soovitustega puudujääkide kõrvaldamiseks ja selle tagamiseks, et digikümnendi poliitikaprogrammis kavandatud digiüleminek saavutatakse kõikjal ELis. Iga kahe aasta järel ajakohastavad liikmesriigid oma riiklikke tegevuskavasid, vaadates läbi ja kohandades kavandatud tegevusi, meetmeid ja investeeringuid, võttes arvesse komisjoni soovitusi.
Mitut riiki hõlmavad projektid
Mitut riiki hõlmavad projektid on suuremahulised projektid, mis võivad aidata kaasa digikümnendi eesmärkide saavutamisele. Need võimaldavad liikmesriikidel kokku tulla ja koondada ressursse, et suurendada digisuutlikkust, mida nad ei suudaks ise arendada.
Komisjon on kindlaks määranud mitut riiki hõlmavate projektide valdkondade esialgse loetelu ja võib seda vajaduse korral ajakohastada, tuginedes iga-aastasele edusammude seirele.
Mitut riiki hõlmavad projektid peaksid koondama investeeringuid ELi rahastamisvahenditest, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastust, ning liikmesriikidest. Vajaduse korral võivad projektidesse investeerida ka muud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud üksused.
Komisjon aitab liikmesriikidel teha kindlaks, luua ja rakendada mitut riiki hõlmavaid projekte. Selleks et luua mitut riiki hõlmav projekt, mille jaoks ei ole muud õigusakti, võeti digikümnendi poliitikaprogrammiga kasutusele uus õiguslik struktuur – Euroopa digitaristu konsortsium (EDIC), mis võimaldab kiiret ja paindlikku rakendamist.
2024. aastal avaldas komisjon teise aruande liidu edusammude kohtamitut riiki hõlmavate projektide rakendamisel.
Viimased uudised
Seotud sisu
Mine süvitsi
2024. aasta aruandes digikümnendi olukorra kohta jälgitakse ELi edusamme digiüleminekul, mis toob kasu inimestele, ettevõtjatele ja keskkonnale.
Liikmesriigid peavad esitama komisjonile riiklikud tegevuskavad, milles kirjeldatakse üksikasjalikult meetmeid, mida nad kavatsevad rakendada, et ühiselt saavutada 2030. aasta digikümnendi eesmärgid.
Euroopa digitaristu konsortsium (EDIC) on õigusraamistik, mis aitab liikmesriikidel luua ja rakendada mitut riiki hõlmavaid projekte.
DigitalEU saadikud toovad kokku ajakirjanikud, toimetajad ja mõjutajad, kes tegutsevad digitaalsete & tehnoloogiateemade valdkonnas.
Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooniga edendatakse digiüleminekut, mida kujundavad Euroopa väärtused.
1.–2. juunil toimunud digikümnendi juhtimine oli kahepäevane veebiüritus, mis keskendus Euroopa digiüleminekule 2030. aastaks.
Aastatel 2014–2022 võeti digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis (DESI) kokku Euroopa digitaalse tulemuslikkuse näitajad ja jälgiti ELi riikide edusamme.