Jump to content

Verƶil

Az Википедиа
Verƶil
lot. Publius Vergilius Maro
Ta'rixi tavallud: 15 oktjabr 70 to m.[1][2]
Zodgoh:
Ta'rixi darguzaşt: 21 sentjabr 19 to m.[3][2] (50 sol)
Mahalli darguzaşt:
Şahrvandī (tabaijat):
Nav'i fa'olijat: şoir, navisanda
Ƶanr: epic poem[d] va pastoral poetry[d]
Zaboni osor: lotinī[5]
Logotipi Vikiteka Osor dar Vikiteka
 Parvandaho dar Vikianbor
Logotipi Vikiguftovard Guftovardho dar Vikiguftovard

Publij Vergilij Maron (lot. Publius Vergilius Maro; 15 oktjabr 70 to m.[1][2], Andes[d], Cisalpine Gaul[d], Çumhuriji Rim[d][4][2]21 sentjabr 19 to m.[3][2], Brindisī[d], Itolijoi Rumī[d], Imperoturiji Rum[d][4][2]) — şoiri rumī.

Zindaginoma

[viroiş | edit source]

Az xonavodai kişovarzi muvaffaqe dar nazdikiji Montio ba dunjo omadaast. Dar Kremona, Milan va Neopol tahsil kard va sipas dar şahri Rum falsafa va suxanvariro omūxt. Asari naxustini Vergilij maçmūai aş'or bo nomi «Katalenton» («Xurdu reza») ast, ki az 15 şe'r iborat bud. Naxustin asari buzurgi ū «Bukolika» jo «Surudhoi cūponī» (nigared Bukolika) murattab az 10 surudi cūponī buda, hasratu afsūsi şoirro piromuni asri tiloiji afsonaī, ki zamone dar on mardum dar sidqu safo mezistand, boztob mekunad. Ba'dan Vergilij dostoni «Georgis» («Dar bobi kişovarzī», solhoi 38-30)-ro dar cahor çild baroi nizomijoni boznişasta, ki sohibi zamin gaşta budand, navişt va on doroi maşvaratho piromuni boƣdorī, corvodorī va ƣajra meboşad. Ba doston xudi imperator Avgust tavaççuh zohir namud; bo ehtimoli zijod andeşai ta'lifi şohkori hamosiji Vergilij piromuni ta'sisi Rum − «Inaid» (12 çild, solhoi 29-19) az ū sar zadaast. Vergilij saj' kardaast, ki dar in asar sunnathoi axloqiji Rumi Bostonro zinda sozad va zoti ilohī budani dudmoni Julihoro, ki Avgust az on bud, ta'jid kunad. In doston notamom mond va pas az margi Vergilij a'zoi mahfili Majkenos onro muntaşir kardand. «Inaid» bo dostonhoi Homer şabohat dorad, çildhoi 1-6 ba «Odisseja», 7-12 ba «Iliada» monand meboşand. Ammo in asari Vergilijro barxe az paƶūhişgaron hamcun taqlidi nouhdabarojona dar pajraviji dostonhoi Homer baho dodaand, harcand ki in du adib dar tasviri candin hodisa barxurdi muştarak dorand, ba misli Trojai otaşgirifta, razmi Eneja va şohi Turin, masiri sajohat va ƣajra. Vergilij vaznhoi şe'riji Homerro niz rioja kardaast.

Dunjoi masehijat ba Vergilij bahoi baland dodaast (baroi on ki gūjo dar jake az surudhoi dostoni «Bukolika», ū zuhuri Isoi Masehro peşgūī kardaast). Iqtiboshoi masehijon az «Bukolika» baviƶa «Guftugūi cahorum», e'tibori Vergilijro dar asrhoi mijona afzudand, to on ço ki Dante dar «Mazhakai ilohī» baroi tavsifi çahoni pas az marg az Vergilij ilhomu ibrat giriftaast.

Adabijot

[viroiş | edit source]
  • Vergilij Maron Publij // Boz — Vickut. — D. : SIEMT, 2014. — (Ensiklopedijai Milliji Toçik : [taxm. 25 ç.] / sarmuharrir N. Amirşohī ; 2011—2023, ç. 3). — ISBN 978-99947-33-46-0.